Mobiil kiirgab kõige rohkem kõne valimise ajal

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed peaksid mobiili kasutama võimalikult vähe ja ainult hädajuhtudel.
Lapsed peaksid mobiili kasutama võimalikult vähe ja ainult hädajuhtudel. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Terviseameti füüsika labori spetsialist-kvaliteedijuht Jaan Melli sõnul on kõige tundlikumad ja kaitsetumad inimkonna loodud tehiskeskkonna suhtes just lapsed kasvu- ja arenguperioodis.


«Kindel on see, et lastele võiks ikkagi öelda, et mobiile lausa vägisi kõrva äärde ei suru ja et nad kasutamist võimalikult optimeeriksid, nii palju kui nad sellest aru saavad. Mida meie näeme, on see, et mobiil kiirgab kõige rohkem sel hetkel, kui valitakse numbrit, ehk siis otsitakse tugijaama,» selgitas Mell.

«Mobiiltelefoni puhul kehtib reegel – vahemaa vähendab raadiokiirguse tihedust. Tugijaamaga ühenduse loomisel saavutab raadiokiirgus mobiiltelefoni antenni vahetus läheduses tähelepanuväärse osa lubatud piirnormist. Seega kutsuva tooni ajal ei maksaks mobiiltelefoni võimalusel vastu kõrva suruda. Mõnesentimeetrine vahemaa kahandab võimsustihedust oluliselt,» selgitas füüsik.

«Mobiiltelefoni raadioväli on hetkeliselt tugevam ka rääkimise ajal samuti telefoni reageerimisel sissetulevale kõnele või tugijaama vahetumisel. Põhjendatud on nii pikendusjuhtmega kuular-mikrofonide kui ka autodes ning massiivsetes ehitistes välisantenni kasutamine. Lihtne võte kiirgusannuse vähendamiseks peaks olema kõneaegade optimeerimine,» lisas ta

«Ja kui laps näiteks tänavamüras selle kõvasti kõrva äärde surub, siis järelikult on kiirgusallikas talle kõige ohtlikum. Siit ka loogika, et kõnesid võimalikult vähendada ja vaid hädapärast kasutada,» möönis Mell ning lisas, et telefoni võiks numbri valimise ajal hoida kas või viis sentimeetrit peast eemal. «Ka see on juba päris suur abi selleks, et taset üsna oluliselt vähendada.»

Vanu telefone ei maksa lastele anda

Füüsiku sõnul on tänapäeva mobiilid ehitatud nii, et kui telefon leiab tugijaama kiiresti ja valutult, siis ta ka kiirgab vähem: «Mida kaugemal see jaam on ja mida halvem see side on, seda rohkem ta püüab pingutada ja tõstab oma võimsust ja kiirgustase igal juhul suureneb.»

Uuemad mobiilid on aga mehe sõnul selles mõttes kavalamad, et nood optimeerivad oma võimsust ise, mistõttu pole ka vanu taskutelefone mõtet lastele anda, sest päris vanad mobiilid ei osanud oma võimsust optimeerida.

«Nende võimsust ei optimeeritud, see tähendab seda, et kui ta tugijaama leidis, siis ta ei optimeerinud võimsust vähemaks. Tänapäeval, selleks et aku kaua vastu peaks, ongi välja mõeldud mitte inimese tervise hoidmiseks vaid pigem aku säilitamiseks, et telefon leiab pärast sideme loomist sellise optimaalse režiimi, et sidet püsti hoida, ehk siis vähendab oma võimsust üldjuhul,» selgitas terviseameti füüsika labori kvaliteedijuht.

«Ei saa ka öelda, et see tulemus on parem, kui laps ei tea, mis ema tahab talle teatada või on ikkagi see teadmatus parem, ja võib-olla juhtub mõni õnnetus või häda selle tõttu. Õiget vastust siin ei ole,» lisas ta. Küll aga pani füüsik ette, et näiteks tundide ajal võik lapsed telefoni välja lülitada, nagu tehakse seda kontsertidel või teatris.

«See on puhtalt kasvatuse ja traditsioonide küsimus, kas laps on nii viisakas, et ta ei hakka tunni ajal kõnelema või on talle kodus öeldud, et ta võib järsku kõnelema hakata. See on kasvatuse ja üldise arusaamise probleem,» rääkis Mell.

Vabakäeseade ja kõrvaklapid

«Tihtipeale räägitakse, et handsfree võib olla ohtlikum veel, aga see sõltub väga ka aparaadi ehitusest, kas handsfree kuularit kasutatakse antenni pikendusena või mitte. Pigem mitte, sest tehniliselt on see suhteliselt küsitav. Põhimõtteliselt on selge, et kui on handsfree seadeldis, siis see kiirgus suunatakse üldjuhul ikkagi sealt kabiinist välja,» selgita Mell.

Mobiiltelefonist kõrvaklappidega muusika kuulamine on aga tema sõnul üsna valutu protsess, see mõjub vaid kuulmisele. «Mobiil on märkimisväärne kiirgusallikas ainult siis, kui ta võtab ühendust ja keegi temaga räägib. Kuulamisel on ta pigem nagu tavaline MP-pleier,» nentis Mell. Kõrvaklappidega mobiiliga rääkimine on iseenesest ohutu juhul, kui see viib antenni peast kaugemale.

Vettpidavad tõendid puuduvad

Füüsiku sõnul tõsiteaduslikult vettpidavad andmed piirnorme mitteületavate elektromagnetväljade sealhulgas mobiiltelefonide raadiokiirguse tervistkahjustava mõju kohta puuduvad. «Eelkõige laste puhul oleks otstarbekas kasvava organismi provotseerimise piiramine n-ö ebatõenäolise riski maandamise meetmeid rakendades. Seni kuni suudame kindlalt väita, et mobiiltelefoni raadiokiirgus ei kujuta mingit riski ajurakkudele,» nentis Mell.

«Ja kui keegi otsustab, et tuleks ära keelata, siis see ongi pigem selline ettevaatusabinõu, et järsku on midagi ja parem on mitte ärritada, kui pärast kahetseda,» ütles ta ning möönis, et nagu tavaline talupojamõistus ütleb, siis kui vähegi on mingi terviseriski võimalus, ei maksaks toda riski asjatult välja kutsuda.

«Ilmselt ka Euroopas ei ole võtta 10 000 last ja panna nad koopasse ilma mobiilita elama ja teine 10 000 last panna koolides pidevalt rääkima ja pärast võrrelda, kas nendega on juhtunud midagi või mitte. See jutt ei käi ju ühest päevast või ühest nädalast, vaid ikkagi aastatepikkusest uuringust,» lisas ta.

Terviseameti avalike suhete juht Iris Saluri sõnul kipuvad inimesed üha väiksematele ja väiksematele lastele mobiiltelefone muretsema: «Aga tuleks ka mõelda, et kuni ei ole tehtud põhjapanevaid teaduslikke uuringuid mobiilide mõju kohta, siis võiks pigem karta kui kahetseda.»

«Aga ära keelustada mobiiltelefonide kasutamist – seda ei saa. Me võime öelda, et koolidesse ei tohi kaasa võtta, aga lapsevanem ju otsustab, kas ta ostab selle mobiiltelefoni oma lapsele või mitte või millal ta ostab või kuidas ta lapse mobiilikasutust reguleerib,» lisas Saluri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles