Naiste infarkti sümptomid jäävad sageli tähelepanuta

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka ootamatult tekiv ülisuur väsimus võib koos teiste sümptomitega viidata infarktile.
Ka ootamatult tekiv ülisuur väsimus võib koos teiste sümptomitega viidata infarktile. Foto: Panther Media / Scanpix / Leo Lintang

Hiljuti avaldatud uuring toob välja, et kuni 55-aastastel naistel esineb suurema tõenäosusega ebatüüpiliste sümptomitega infarkti. 

Paljud selliste sümptomitega arsti poole pöördunud naistest ei saa isegi aru, et need kaebused on seotud südamega, kirjutab CNN. Nende sümptomite valesti tõlgendamine tekitab olukorra, kus noortel naistel on suurem surmarisk kui samas vanuses meestel. 

Seda teab hästi kahe lapse ema Melissa Murphy. Paari aasta eest esines olukord, kus Murphy ärkas üles, istud ja surus oma rinnale. Valu rinnus oli ebatavaline, kuid naine arvas, et võib-olla tuleb see sellest, et ta loobus hiljuti kofeiini tarbimisest. Siis aga tabas teda teine mõte. 

Ta äratas üle oma abikaasa, palus temalt telefoni ja hakkas otsima internetist naiste infarkti sümptomite kohta. Järsku tundis Murphy, et valu muutub tugevamaks. Lisaks hakkaks tal valutama ka lõualuu vasak pool. Siis pani ka abikaasa tähele, et naisel on midagi viga ja tuleb kutsuda kiirabi. Naine sai infarkti.

Murphy töötab kirurgiaõena, mistõttu arvas ta, et tunneb infarkti ära, kui see tabab teda ennast või pereliiget. «Kui aga päriselt infarkti saad, siis on see viimane asi, mille peale mõtled,» ütles Murphy. 

Ta lisas, et sageli arvatakse, et infarkti saamine on nagu Hollywoodi filmides. «Kukud põrandale, haarad oma rinnust ja kõiki su ümber teavad, et saad südamerabanduse. Teate, see ei juhtu niimoodi,» rääkis ta. 

Värske uuring rõhutas, et enamik naistest ja meestest tunnevad rinnavalu infarkti peamise sümptomina, kuid naistel esineb rohkem mitte rinnaku valuga seotud sümptomeid. Sellised sümptomid olid näiteks õhupuudus, külm higi, väsimus või peapööritus. 

Kui inimene ei tee neist haigustunnustest välja, võib see lõppeda komplikatsioonidega, näiteks arütmia, ebanormaalse südametöö, südamepuudulikkuse või isegi surmaga. Kõige sagedamini saavad inimesed infarkti südamehaiguse tõttu, kui osa südamelihasest ei saa piisavalt verd. 

Uuringus osales 2009 naist ja 976 meest vanuses 18 kuni 55 eluaastat. Kõik osalejad olid saanud infarti vahemikus 2008. aasta august kuni 2012. aasta jaanuar. Uuringusse olid kaasatud 103 haigla patsiendid. 

Pärast infarkti saamist vestlesid uurijad haigega. Nad uurisid näiteks patsientidelt, kas nad olid pöördunud enne haiglasse sattumist nädala jooksul arsti poole ja kas tohter ütles neile toona, et sümptomid võivad olla seotud südameprobleemiga.

Uuring avaldati ajakirjas Circulation on Monday

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles