Kuidas väga levinud magneesiumipuudust ennetada?

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magneesiumit saab näiteks India pähklitest.
Magneesiumit saab näiteks India pähklitest. Foto: Panther Media/Scanpix/Z Jan

Magneesium on inimese kehas üks olulisematest mineraalainest, mille puuduse käes vaevleb suur osa elanikkonnast.

Kui aga heita sügavam pilk toidulauale, on magneesiumipuudust lihtne vältida ning pole vaja rinda pista hilisemate tagajärgedega, kirjutab Ly Aunapu väljaandes tervisliktoitumine.ee.

Kuigi magneesiumit leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, on magneesiumipuudus laialt levinud. Usutakse, et lausa kuni 80 protsenti inimestest kannatab selle puuduse käes. 

Suurem tõenäosus on defitsiidi käes vaevelda neil, kes armastavad süüa palju rafineeritud toiduaineid, mille hulka kuuluvad näiteks nisust valmistatud tooted ja valge suhkur. Samuti kuuluvad riskigruppi alkoholiga liialdajad. Tavapärasest suuremas koguses vajavad magneesiumi tippsportlased, lapseootel ja imetavad emad ning kasvueas lapsed ja teismelised.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liige Sirle Nukk tõi välja teisigi põhjuseid, mis võivad viia magneesiumipuuduseni. «Magneesiumipuudus võib tekkida kehas madala maohappe tagajärjel. Mineraalide puudujääki soodustavad viirused ja infektsioonid. Samuti on teada, et mineraalide imendumist takistab rohke kohvi ja musta tee tarbimine,» rääkis ta. 

Madalat magneesiumitaset organismis võib seostada ka haiguslike seisunditega: migreen, depressioon, meeleoluhäired, pessimism, unetus, insuliinresistentsus, teist tüüpi diabeet, hüperaktiivsus, astma, südame-veresoonkonnahaigused,» loetles Nukk.

Selleks, et magneesiumipuudust kehas üldse ei tekikski, tuleks menüüle pilk peale heita ja kindlaks teha, et keha saaks toidust piisavas koguses magneesiumi. Toitumisnõustaja tõi parimate magneesiumiallikatena välja seemned ja pähklid. «Esile tõstaks kõrvitsa- ja seesamiseemned, mandlid, India ja parapähklid,» loetleb Nukk, mida võiks magneesiumi saamiseks kindlasti tarbida.

Samuti soovitas ta toitu maitsestada magneesiumirikaste ürtidega nagu estragon, salvei ja koriander, ka toob toitumisnõustaja välja vetikad ja teised meretaimed. «Igapäevaselt tuleks tarbida täisteravilja nagu kinoa, tatar, pruun riis ning suurepärased magneesiumiallikad on ka tumerohelised köögiviljad,» lausus Nukk. Tumerohelised köögiviljad on soovituslikud just seepärast, et magneesiumi leidub klorofülli molekulis. Klorofüll on taimedes leiduv pigment, mis annab rohelise värvuse.

Magneesiumi omastamist soodustavad C- ja B6-vitamiin, seepärast on kasulik kombineerida nendega magneesiumi sisaldavaid toiduaineid. C-vitamiini saamiseks on soovitatav süüa tsitrusvilju ja marju, eriti rohkelt leidub seda aga ka greibis, apelsinis, samuti köögiviljades. B6-vitamiini leidub banaanis, avokaados, kartulis, kalas, munakollases, maksas, kaunviljades, leivas, pähklites.

Loe tervisliktoitumine.ee-st pikemalt magneesiumipuuduse äratundmisest ja sellest, miks magneesium kehale kasuks tuleb. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles