/nginx/o/2018/02/26/7641307t1h540d.jpg)
Hemorroidid pole harv probleem ning seda ei tasu häbeneda - uuringute kohaselt on igal teisel üle 30aastasel inimesel nendega kokkupuude olemas.
Piinliku hemorroidimurega on raskeim teha samm üle arsti kabinetiukse
11. märts 2018, 13:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aina enam muutub inimeste eluviis istuvaks ja selle tulemusena on päraku veenilaiendid ehk hemorroidid sagedane mure, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla ajaleht. ITK üldkirurg Airi Tark ütleb, et hemorroidide sagedasim sümptom – veri tualettpaberil – on piisavalt hirmutav, et patsiendid pöörduksid kohe abi saamiseks arsti poole.
«Sügelus päraku piirkonnas, valu tualetiskäimisel, tihe moodustis päraku ümbruses jm on tavalised pärasoole veenilaiendite sümptomid, kuid nende vaevuste taga võivad olla ka soolestikuga seotud tõsisemad haigused, mistõttu tuleb vahel teha lisauuringuid,» selgitas Tark.
Hemorroidide tekkimisel võib olla oma osa üleliigsel pingutamisel tualetiskäimisel, kroonilisel kõhukinnisusel või -lahtisusel, aga ka ülekaalul või raseduse ajal esineval suurenenud emaka survel vaagnapõhja veenidele. Ka istuv eluviis ning kiudainetevaene toidulaud põhjustavad hemorroide.
Tark märkis, et kuigi hemorroidide teket vältida ei saa, on võimalik nende tekkevõimalusi vähendada. Lihtsaim viis on ennetada kõhukinnisust, tarbides piisavalt vedelikku ning süües kiudainerikast toitu, liikudes piisavalt ning vältides ülekaalulisust.
«Kui pärasoole veenilaiendid on juba tekkinud ning sümptomid ägenenud – esineb valu ja veritsust –, saab enamasti abi korralikust hügieenist, istevannidest ning vajadusel apteekri soovitatud salvidest ja küünaldest,» lisas kirurg. Siiski märgib ta, et need, kel ägedaid sümptomeid esineb enam kui paar korda aastas, võiksid abi saamiseks pöörduda kirurgi poole.
Tänapäeval ei tähenda kirurgivisiit kohe operatsiooni planeerimist, vaid ravimeetodite hulka kuuluvad hemorroidi komu skleroseerimine (sarnane jala veenilaiendite süstimisega), kummirõngaste asetamine komudele ning laserravi. Alles siis, kui need ravivõtted tulemusi ei anna, on vaja kirurgilist sekkumist. Kui probleemiks on juba hemorroidide komu tromboseerumine, võib vajalikuks osutuda operatsioon, mille käigus eemaldatakse tromb kohaliku tuimestusega.
Dr Tark paneb südamele, et igapäevaelu häiriva probleemina on hemorroidid miski, millega tasub võimalikult kiiresti spetsialisti poole pöörduda. «Nõnda saab välistada tõsisemad haigused ning anda soovitusi anaalvarikoosi ravimiseks. 99 protsenti arstikabinetti jõudvatest hemorroidimurega patsientidest lahkuvad sealt kergendusohkega, tõdedes, et kõige raskem oli üle kabinetiläve astuda,» nentis ta.