Värsked andmed: gripp murrab jätkuvalt eakaid, surnuid on 23

Eelmisel pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6620 inimest, neist veidi üle 42 protsendi olid lapsed, teatas terviseamet. Haigestunute üldarv püsis stabiilsena. Peamiselt põhjustavad haigestumisi gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas ulatus 72 protsendini. 

Alates oktoobrist on vajanud gripi tõttu haiglaravi 623 patsienti, neist 66 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 287 inimest on jõudnud haiglasse viimasel kolmel nädalal.

Intensiivravi on terviseameti andmeil vajanud 74 inimest vanuses 45–92 eluaastat, neist  70 kuulusid riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, kolme inimese osas puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, neist kaks jõudsid haiglasse üliraskes seisundis. 

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest vanuses 60–89 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.

Eestis on ringluses kolm gripiviirust - kaks A- ja üks B-gripiviirus. B-gripiviirus on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 401 gripiviirust, neist 100 olid A- ja 301 B-gripiviirused. Grippi haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas,  Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb TÜ Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla,  Lääne-Tallinna Keskhaigla, PERHi, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Loe gripist, selle ennetamisest ja vaktsiinist veel siit:

• Tervisenõu: kas gripp võib ühel hooajal tabada mitu korda?
• Perearst Anneli Talvik: uljas suhtumine grippi võib väga halvasti kätte maksta
• Võitlus tüütute viirushaiguste vastu: pese käsi ja võta aeg maha
• Gripp versus muud viirushaigused: kuidas neid eristada?
• Tervisenõu: kuidas gripihooajal rahvarohketes kohtades käituda?