Diabeedi uurijad ütlevad, et suhkruhaiguse all mõistetakse viit erinevat haigust ning neile kõigile võib kohandada erinevat ravi.
Skandinaavia uurijad leidsid rohkem kui kaks diabeedi tüüpi
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
2. märts 2018, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diabeet ehk kontrollimatud veresuhkru tasemed, jagatakse enamasti esimese ja teise tüübi diabeediks. Rootsi ja Soome uurijad usuvad, et haiguse saaks jagada rohkemateks kategooriateks ning niimoodi luua personaalsema diabeediravi, vahendab BBC.
Diabeet mõjutab ühte 11st inimesest üle maailma. Haigus suurendab südameinfarkti, insuldi, nägemiskaotuse, neerupuudulikkuse ja jäseme amputatsiooniriski.
Esimest tüüpi diabeet on immuunsüsteemi haigus. See ründab erandlikult keha insuliinifaktoreid ehk beeta rakke, nii et veresuhkru taseme reguleerimiseks hormooni enam ei piisa. Teist tüüpi diabeeti nähakse enamasti kui elustiilihaigust, sest selle puhul häirib keharasv insuliini tööd.
Rootsi ja Soome ülikoolide teadlased uurisid 14 775 patsiendi detailseid vereanalüüse ja jagasid suhkruhaiged viide kategooriasse.
- Tõsine autoimmuunne diabeet, mis on valdavalt võrdne klassikalise esimese tüübi diabeediga. See tabab inimesi noorelt, kui nad on pealtnäha terved. Immuunsüsteemi haigus ei võimalda nende kehal insuliini toota.
- Diabeet, mis tuleb tõsisest insuliinipuudusest. Patsiendid on samuti noored ja tervisliku kehakaaluga, kuid haiguses pole süüdi immuunsussüsteem. Selle tüübi patsientidel oli suurim risk nägemiskaotuseks.
- Tõsine insuliiniresistentsus - patsiendid on üldiselt ülekaalulised ja toodavad insuliini, kuid nende keha ei vasta sellele. Neil patsientidel oli kõrgeim neerupuudulikkuse risk.
- Kerge ülekaalulisusega seotud diabeet - tekib inimestel, kes on väga ülekaalulised, kuid ainevahetus töötab normaalsemalt, kui insuliiniresistentsuse puhul.
- Kerge vanusega seotud diabeet - patsientidel tekivad sümptomid märgatavalt hiljem kui kõigi teiste kategooriate puhul ja haigus kulgeb leebemalt.
Arstide sõnul tähendab uus jaotus võimalust spetsiifilisemaks raviks. Esimesed kolm tüüpi on agressiivsemad ja vajavad tugevamat ravi, kui viimased kaks. Samuti saab skeemi järgi kõrgema kaasuvate haigusriskidega inimesi kontrollida. Uuring tehti skandinaavlaste peal ning diabeedi tüübid varieeruvad üle maailma, mistõttu võib uute uuringutega kategooriaid veelgi juurde tekkida. Samuti tuleb välja selgitada, kas nende gruppide erinev ravi toob paremaid tulemusi.