Mis juhtub kehaga, kui lõpetad treenimise?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Treening võiks olla nii tervisele kasulik kui ka lõbus.
Treening võiks olla nii tervisele kasulik kui ka lõbus. Foto: Arne Trautmann/PantherMedia / Arne Trautmann

Et hoida lihaseid tugevana ning kaalu kontrolli all, on soovituslik võtta treening ette vähemalt paar korda nädalas, olgu selleks kasvõi kepikõnd. Mida pikemaks venib aga treeningpaus, seda rohkem saab keha kannatada.

Lühiajaline paus treeningust on igati normaalne, kirjutab Health24. Kui nädalasest perioodist saab aga kaks või kolm ning enne kui arugi saad, oled igasugusest treeningust viilinud pool aastat, võib nii pikk paus kehas nii mõndagi muuta.

Lihased. Tõenäoliselt märkad pikema treeningpausi jooksul lihasmassi langust. See võib juhtuda isegi vaid kahe nädalaga. Samuti väheneb mõnel määral luutihedus, painduvusvõime ja verevool lihastesse. Kui lihaskiud saavad signaali, et neile pole lisaenergiat vaja, varundavad nad endas vähem glükogeeni. Pikema aja jooksul põhjustab selline nähtus atroofiat või lihaskiudude kahanemist.

Vastupidavus. Vastupidavus väheneb isegi suurema kiirusega kui lihasmass. Näiteks kui oled jooksja, siis on treening pärast pikka pausi kindlasti raskem, sest keha ei võta säärast aeroobset koormust enam nii kiiresti omaks.

Aju. Füüsiline aktiivsus aitab tagada parema hapnikuvoolu ajju, mis võib tugevalt tervisenäitajaid mõjutada. Näiteks avaldati ajakirjas Frontier in Aging Neuroscience uuring, kuidas mõjub treeningpaus pikamaajooksjate ajule. Jooksjad tegid 10-päevase pausi ning selle järgselt näitas aju magnetresonantsuuring, et verevool hipokampuse alasse oli vähenenud. Tegu on ajupiirkonnaga, mis on vastutav mälu ja emotsioonide eest. Jooksjad ei kogenud sel perioodil muid muutusi, ent mingisugune seos ajutegevuse arendamisega võib spordil tõepoolest olla.

Uni. Kahtlemata aitab treening õhtul paremini uinuda. Kui inimene on REM-une ehk kiirune faasis, toodab keha hormoone, mis aitavad treeningus koormust saanud lihaskoel taastuda. Seega on hea uni (harrastus)sportlasele väga vajalik. Kui inimene trenni ei tee ega end muul moel väsita, ei pruugi keha õhtul nii väsinudki olla, et vajaks sügavat und. See viib aga kehvade magamisharjumusteni, mis omakorda mõjutavad juba tuju, välimust jm.

Meeleolu. Treening käivitab kehas endorfiinid, serotoniini ja dopamiini, mis on meeleolu juhtimise eest vastutavad hormoonid. Kuna need teevad tuju heaks, saabki sellega seletada trennijärgset head tuju.

Samas ei peaks inimene alati ka süümepiinu tundma selle pärast, et treeningu vahele jättis. Vahel on kehal tõesti vaja taastuda ja puhata ning treening on vastunäidustatud. Trenn tuleks vahele jätta:

  • Kui oled haige;
  • Kui oled end vigastanud;
  • Kui oled surmväsinud;
  • Kui tegid varasemalt liiga intensiivse trenni ning lihased valutavad senimaani.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles