Postimehe tänavaküsitlus: kas eestlased on tõesti nii õnnetud nagu uues raportis kirjas?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

ÜRO raporti järel on Eesti õnnelikkuse tase madalam kui kõigis meie naaberriikides. 

2018. aasta maailma kõige õnnelikumate riikide raportis oli esikohal Soome. Eesti jäi tabelis 63. kohale, kaugemale nii Lätist, Leedust kui ka Venemaast. 

Raporti koostamisel vaadeldi 156 riiki ja võeti arvesse sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta, oodatavat eluiga, valikuvabadust ühiskonnas ja korruptsioonitajumise taset. 

Postimehe tänavaküsitlusest selgus, et õnnetud Eesti inimesed pealtnäha küll ei ole. Kuigi oli omajagu neid, kes kaamera ja mikrofoni eest peitu pagesid või mööda kiirustasid, sõnasid kõik vastajad, et tunnevad ennast ühel või teisel moel õnnelikuna. Õnnelikkuse põhjuseks oli enamasti pere, töö ja turvatunne. Paljud vastanutest olid arvamusel, et igaüks kujundab oma õnnetunnet ise. Eakad kurtsid, et vahel segab õnnelik olemist mõni terviseprobleem. Üks valdav põhjus, mis inimesi õnnelikuks tegi oli ilus ilm, millega meil küsitluse päeval vedas. 

Kesklinnas õnnestus kohata ka kaht noort soomlast, kes tundsid end samuti õnnelikuna. Samuti olid nad kuulnud ÜRO raportist ning nõustusid väitega, et Soome võib olla maailma kõige õnnelikum riik. Siiski ei osanud nad midagi kindlat välja tuua, mis Soome juures nii erilist on. Pigem arvasid nad, et kui riigis ise elada, muutub see harilikuks keskkonnaks. 

Soomele järgnevad õnnelikkuse poolest Norra, Taani, Island, Šveits, Holland, Kanada, Uus Meremaa, Rootsi ja Austraalia.

Kõige õnnetumad riigid on aga ülevaate kohaselt Burundi, Kesk-Aafrika Vabariik, Lõuna-Sudaan, Tansaania ja Jeemen.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles