Eestis on üle 120 000 kuulmishäirega inimese

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuldeaparaadi saab ka pähe paigaldada.
Kuuldeaparaadi saab ka pähe paigaldada. Foto: Ove Maidla

Kuulmiskahjustusega inimesi on üle 10 protsendi elanikest ning nad kõik vajavad teistega võrdväärseks eluks ühiskonna tähelepanu ja abi, räägiti täna toimuval konverentsil «Kuulmispuudega inimene kuuljate keskkonnas».


Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse liige Uno Taimla ütle et ühiskond koosneb eri vanustest ja eri tervisehäiretega inimestest, kellel kõigil peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus oma east või puudest sõltumata. Riik, omavalitsused, erasektor ja MTÜ-d peavad nende probleeme lahendama üheskoos.

Kuulmiskahjustuse põhjused on kas pärilikud ehk kaasasündinud või omandatud ehk elupuhused. Kaasasündinud kuulmiskahjustuse põhjused võivad olla tingitud rasedus- ja sünnitusvaegustest, nakkushaigustest, reesuskonfliktist. Omandatud kuulmiskahjustust võivad tekitada põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad.

Täiskasvanutel on kuulmishäire põhjustajaks sageli tööstus- ja olmemüra, aga ka ealised muutused organismis. Kuulmishäiretega inimestel võivad esineda ka kõrvakohinad. Noored, kes kuulavad valju muusikat, võib selle pikemaajaline kuulamine põhjustada vaegkuulmist.

Kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise korral tuleks pöörduda eriarstide poole, et teada, millest on tingitud kuulmisnõrkus ja kuidas saaks seda parandada.

Vaegkuulmise tunnused:

  • teise inimese kõne pole selgesti arusaadav,
  • öeldut tuleb sageli korrata, jälgitakse suuliigutusi,
  • uksekell või telefonihelin pole enam kuuldav,
  • telerit ja raadiot peab keerama valjemaks,
  • suhtlemine teiste inimestega on raskenenud,
  • asjaajamine teeninduskohtades (arsti juures, pangas) on raskendatud,
  • suhtlemisel kasutatakse kehakeelt,
  • välditakse osalemist koosolekutel, teatrites, kirikutes, kus on müra.

Kuulmise halvenemine mõjutab inimese psüühikat ja sagenevad ka muud tervisehäired, nagu stress, kõrvakohinad, tasakaaluhäired,depressioon, unehäired. See omakorda vähendab turvatunnet ja mõjutab elukvaliteeti, võib tekitada valesti mõistmist, arusaamatusi perekonnas ja töökollektiivis.

Kuulmise halvenemine tekitab tõrjutust ja soovi olla olla üksi, sest suhtlemine teistega on raskendatud.

Eestis on:

  • 120 000 kuulmishäirega inimest,
  • sh kurte 2000-2500 (vajavad viipekeele teenust),
  • vaegkuuljaid 85 000,
  • neist tööealisi 15 000,
  • tavakoolides õpib 1500 ja erikoolides 250 kuulmispuudega last,
  • aastas saab riikliku toetusega kuulmisabivahendi 3500 inimest, sh 220 last, kuuldeaparaadi ja muu kuulmisabivahendi kasutajaid on 35 000,
  • kuulmisvahendit peaks kasutama 50 000 inimest,
  • sisekõrva implantaadi kasutajaid on 108, neist lapsi 87.

Kui kaasvestleja hästi ei kuule:

  • tuleks rääkida selgelt ja aeglaselt,
  • vaadata vaegkuulja poole,
  • kontrollida sõnumist arusaamist,
  • korrata või kirjutada oma sõnum paberile.
     
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles