Eestis tehakse sõeluuringuid mitmetele haigustele, kuid sageli ei lähe kutsutud kohale ja osalusprotsent jääb madalaks.
Personaalne sõeluuring aitab avastada KOK-i haigeid
«Personaalsem uuring, kus riskirühm on juba varem välja selgitatud, annab palju parema tulemuse,» rääkis kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ehk KOK-i uuringu töögrupis osalenud Dermtesti tegevjuht Priit Kruus tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Eestis on 10 000 – 15 000 diagnoositud KOK-i haiget, kuid reaalselt on neid viis korda rohkem, vähemalt 80 000. Nii kutsuski Connected Health klaster kokku töögrupi, kus eri spetsialistide koostöös mõeldi välja, kuidas KOK-i haigeid üles leida. Pilootprojekti osalise, Järveotsa perearstikeskuse 12 000 patsiendist sõeluti välja 490, kellele saadeti küsimustik. Vastuste järgi kutsuti neist 68 lisauuringutele, mitmel on tänaseks KOK ka diagnoositud, kuigi projekt alles käib.
KOK-i suurimad riskifaktorid on suitsetamine, suitsuses või kemikaalidest reostatud õhus viibimine ja vanus. «Suitsetamise kohta perearstidel andmeid ei ole, küll aga kaasasime uuringusse patsiendid, kellel on sageli ülemiste hingamisteede haigused või bronhiit, samuti südamepuudulikkus,» rääkis Kruus.
Küsimustik töötati välja koostöös pere- ja kopsuarstidega, patsient andis osalemiseks nõusoleku. «Test võeti väga hästi vastu, inimestele meeldib, kui arst proaktiivselt nende tervise vastu huvi tunneb,» sõnas Kruus, keda rõõmustas, et vastamise määr oli erinevalt mass-sõeluuringutest kõrge. Samuti olid patsiendid informeeritud – neile saadeti personaalseid infolehti, milleks selline küsimustik, mis KOK on ning mis edasi saab, kui testi tulemuseks on kõrge punktisumma.
Kuula saadet SIIT.