Professor: pikalt plankasendi hoidmine on tarbetu (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plank on kasulik harjutus.
Plank on kasulik harjutus. Foto: Ron Sumners/PantherMedia / Ron Sumners

Plank on üks populaarsemaid harjutusi, mida trennis teha ja mille rekordi nimel sõpradega võistelda. Ilmneb, et vaid rekordi püstitamisega võibki selle kasu piirduda.

Spordientusiastid kinnitavad ühest suust, et plank haarab töösse kogu keha, tugevdab selga ja kerelihaseid, harjutab vastupidavust ja palju muud, vahendab Telegraph. Üks sporditeadlane on aga välja tulnud avaldusega, et plankasendi hoidmine intervallidega pikemalt kui kümme sekundit on üsnagi mõttetu.

Kanada Waterloo Ülikooli biomeetriaprofessor Stuart McGill nimelt selgitas, et lihased saavad rohkem kasu lühikestest harjutustest, mida tehakse sagedamini. Ta soovitas asendit hoida hoopis 3x10 sekundit korraga, seda nõuannet võiks järgida mistahes tasemel harrastussportlased. «Pikaaegse asendi hoidmise taga pole suuremat kasu kui vaid rekordi püstitamine,» nentis ta.

Inimesed, kes soovivad aga selja- ja kerelihaseid tugevdada, võiks lisaks plangule ette võtta veel kolm olulist harjutust. «Neid kasutatakse juba aastaid ning minu järeldused tulevad paljudest uuringutest, mille oleme füüsise kohta teinud,» põhjendas ta. Need kolm mitmekülgset harjutust on küljeplank, modifitseeritud istessetõus ning vastaskäe ja –jala sirutamine. Kõik need tugevdavaid lihaseid, mis paiknevad selgroo ümbruses. McGill soovitab alustada viie kordusega, millest igaühes hoiad asendit kuni kümme sekundit.

Küljeplank.
Küljeplank. Foto: Erik Reis/PantherMedia / Erik Reis

McGill on juba aastakümneid tegelenud sportlastega, kes kannatavad seljavalude käes. Ta hoiatas, et selg on tundlikum hommikuti pärast ärkamist, mistõttu ei tasu kohe järsult seda venitama hakata.

«Selgroolülid armastavad vett, nad imavad selle endasse. Kui hommikul ärkame ja riietume, on lülid vedelikuvaeguses, seepärast on ka ette kummardamine raskem ja põhjustab kehale stressi. Kui seljale hommikul liigselt survet avaldame, tekib seal ka miniatuurseid murde rohkem kui ülejäänud päeva jooksul,» kirjeldas ta. Seepärast soovitab professor hommikul pigem tunnikese oodata, vedelikke tarbida ning ringi liikuda, mitte alustada päeva istessetõusude maratoniga.

Modifitseeritud istessetõus.
Modifitseeritud istessetõus. Foto: YouTube kuvatõmmis
Vastaskäe ja -jala sirutamine.
Vastaskäe ja -jala sirutamine. Foto: Youtube / Kuvatõmmis
Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles