Naise lõputu sügelemise põhjustas üllatav asjaolu

FOTO: Astrid Gast/PantherMedia / Astrid Gast

Juba kolm aastat oli inglanna Paulein Newton (72) tundnud järjepidevat sügelust, mis häiris tohutult tema igapäevaelu. Sügeluse põhjus oli tegelikult lihtne, selleks oli vitamiinivaegus.

Newtoni keha sügeles nii hullusti, et tal oli raske magada ning tema keha oli kaetud kratsimishaavadega, kirjutab Daily Mail. Naine oli ka pidevalt väsinud ega jaksanud midagi teha. Tema sümptomeid uuris hulk meedikuid alates nahaarstist kuni vähiarstini välja. Naisel kahtlustati eri aegadel nii sügelisi, allergiaid kui ka vähki, ent miski ei kinnitanud diagnoosi.

2015. aastal hakkas esmalt sügelema naise selg, seejärel käed ning istmik. Esmalt ütleski perearst talle, et need on sügelised ning kirjutas välja ravimi. Kuna see ei aidanud, pöördus naine järgmise arsti poole, kellelt sai teada, et tal on hoopis allergia. Ka selle vastu kirjutatud antihistamiinid ei aidanud. «Olin agoonias – ma ei saanud mõelda ega magada, vaid sügasin end kogu aeg. Ma kuulusin mitmesse huvigruppi, armastasin maalida ning klaverit mängida, ent ei saanud midagi neist enam kontrollimatu sügeluse tõttu teha,» meenutas naine.

Üks nahaarst kahtlustas tal ka lümfisüsteemi vähki, mille analüüsid läksid naisele maksma üle tuhande euro. «Muidugi tundsin kergendust, et see polnud vähk, aga olin ikkagi vihane, sest mul polnud diagnoosi, mida saaks ravida,» rääkis Newton.

Asjasse andis selgust aga lihtne vereanalüüs. Tänavu märtsis, kolm aastat pärast sügeluse algust, läks naine uuesti regulaarsesse arstlikku kontrolli. Kui ta mainis uuele arstile oma sügelust, pakkus too välja, et teeme vereanalüüsi. Naine eeldas, et järjekordsest verevõtust ei saa enam midagi üllatavat tulla, ent kohe oli arstil vastus käes – aneemia. Veelgi täpsemalt öeldes põdes Newton vitamiin B12 defitsiitset aneemiat. See tähendab, et vitamiinivaeguse tõttu oli häiritud vereliblede tootmine. Huvitaval kombel võib see tõesti ühe sümptomina põhjustada sügelust. Naine tundis ühtaegu kergendust kui ka viha, sest oli niivõrd lihtsa diagnoosi saamiseks läbi teinud nõnda palju.

Kolm päeva pärast vereanalüüsi tulemusi saigi Newton oma esimese B12-vitamiini süsti. Naine hakkab neid saama vähemalt korra kuus. «Koju jõudes tundsin end juba paremini, ma polnud enam nii väsinud. Mis peamine, ma ei sügelenud enam nii palju, see oli juba talutav. Loodan, et minu kogemusest on kasu teistele, keda kimbutavad samad sümptomid ja kes pole vastust veel leidnud,» lisas ta.

TÜ Kliinikumi kodulehel on välja toodud, et vitamiini B12 defitsiitne aneemia tekib sageli peensoole haiguste või bariaatriliste operatsioonide tagajärjel, mil vitamiini imendumine on häiritud; põletikuliste soolehaiguste tagajärjel; kroonilise alkoholismi tõttu; ebaratsionaalse dieedi (range taimetoitlus) tagajärjel. Sümptomitena esinevad veel isutus, kõhulahtisus, kahvatu jume, glossiit (vaarikapunane, valulik keel), jäsemete tuimus või pakitsustunne jmt.

B12-vitamiini olulisusest saad lähemalt lugeda siit