/nginx/o/2018/03/27/7730863t1he68f.jpg)
25-aastase staažiga kardioloog dr Joel K. Kahn teab, et infarkt ei tule enamasti niisama, vaid tema kogemuse põhjal on teatud olukorrad, mis tõstavad selle riski.
Südamearst avaldab 6 olukorda, mis on südamele väga ohtlikud
30. märts 2018, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infarktiohus on kahtlemata need, kel juba on mingisugune südame-veresoonkonna haigus, samuti suitsetajad, diabeetikud, kõrge kolesteroolitaseme ning vererõhuga inimesed, vahendab Reader’s Digest. Järgnevate tegevuste ja olukordade puhul tuleb neil eriti ettevaatlik ja tähelepanelik olla, et oma tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata.
Gripp. Gripp toob üldjuhul kõrge palaviku, lihasvalu ja tohutu kurnatuse. Arsti kinnitusel pole haruldane, et gripp tekitab kehas põletiku ja viib tüsistuste tekkeni, samuti võib gripi põdemine eriti riskirühmal infarkti tõenäosust mitmekordistada. Kui gripihaige ei joo piisavalt, võib vedelikupuudus verd paksendada, lisaks kiirendab palavik südamelöögi sagedust, survestades seda aktiivsemalt töötama. Seega tuleb grippi kindlasti ravida ja jääda koju puhkama, et mitte oma südant ohtu panna.
Spordiüritused. Usu või mitte, aga ka intensiivne spordiüritustele kaasaelamine võib südant ohustada. Kardioloog tõi välja, et Brasiilias peetud jalgpalli MMi (2014) ajal hakkas riigis südameinfarktide arv järsult tõusma. Seega ka lemmikmeeskonnale kaasa elamise puhul tuleb olla mõistlik ning mitte emotsioonidega üle pingutada.
Töönädala algus. Tuleb välja, et ka sinine esmaspäev võib südame kurvaks teha. Nimelt leiab üsna palju infarkte aset siis, kui pärast nädalavahetust tööle tagasi pöördume. Stress eesootava töönädala üle suurendab adrenaliini ja kortisooli taset, mis võivad tõsta vererõhku. Kui esmaspäev tekitab stressi, siis võiks hommikut alustada näiteks meditatsiooniga ning teha lõuna ajal väike jalutuskäik, et pead tuulutada.
Lume rookimine. Füüsiline koormus talvel saab nii mõnelegi eakale südamehaigele saatuslikuks. Siingi võib inimesel tõusta vererõhk, kui ta end hingetuks kühveldab. Südamehaiged ning eakad peaksid arsti soovitusel talvel kindlasti soojalt riietuma, lumerookimisest pause tegema ning vett jooma või lasta see töö võimalusel hoopis kellelgi teisel ära teha.
Lähedase kaotus. Teadlased on analüüsinud tuhandeid infarkti saanud ameeriklasi ning leidnud, et suurem tõenäosus selleks on neil, kes oma lähedast leinavad. Rootsi teadlaste uuringus on lisaks leitud, et kõrgem infarktirisk püsib täiskasvanutel lausa mitu aastat pärast lähedase kaotust. Dr Kahn soovitab leinajatel otsida vajadusel abi spetsialistidelt ning tuge lähedastelt, sest kõige tähtsam on see, et keegi ei jääks oma murega üksi.
Looduskatastroof. 2011. aastal, mil rängas maavärinas hukkus ligi 15 000 Jaapani kodanikku, tõusis ellujäänute seas infarktide esinemine lausa kolmekordseks, rääkis dr Kahn. Arst paneb südamele, et ka selliseid asju tasub ette näha ja märgata muutusi inimeses, kes on sellise tragöödia läbi elanud ning vajab abi.