Interstiitsium ehk rakuvaheruum on vedelikuga täidetud kogumike võrgustik, mis täidab kehas olulisi funktsioone ja võib mängida rolli ka vähi levimisel.
USA teadlased leidsid elundi, millega võib seletada vähi levimist
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
28. märts 2018, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New Yorgi ülikooli teadlaste juhitud uuringus leiti rakkudevaheline võrgustik, mis võib seletada seda, miks mõnda tüüpi vähkkasvajad kiiremini levivad, vahendab Time.
Avastus tehti endoskoopia ajal, mis kujutab endast mittekirurgilist protseduuri, kus seedetrakti uuritakse väikse kaameraga varustatud toruga. Teadlased leidsid vedelikuga täidetud ruumi sidekoes, mis suubub lümfisõlmedesse ja mida toetab tihe ja keerukas kollageenikimpude võrgustik.
Mullikile taoline võrgustik ilmnes vaid siis, kui soolestikku valgustati laseriga endoskoobiga, mis võimaldab elavate inimeste mikroskoopilist kude vaadata. Enamik uuringuid pole vedelikukogumite võrgustikku näinud, sest kasutatakse koebiopsiat, mis on kuivatatud ja mikroskoobi alla pandud. Elund ilmnes protseduuri ajal, kui endoskoopilise laseriga eemaldati umbes 12 inimese pankreast ja sapijuha.
Need omavahel ühendatud vedelikuga täidetud lahtrid toimivad kui amordid, rääkis New Yorgi patoloog Neil Theise ajakirjale New Scientist. Interstiitsium ehk rakuvaheruum kaitseb keha organeid, lihaseid ja muud põrutuste ja kokkupõrgete eest. Vedelikuga täidetud lahtreid leiti nii naha alt, igalt poolt soolestikust, kopsudest, veresoontest ja lihastest.
Interstiitsium võib aidata teadlastel paremini mõista, kuidas vähk levib. Uuringu autorid kirjutasid, et need anatoomilised struktuurid võivad mängida olulist rolli vähi metastaasides, ödeemide ehk tursete ja fibroosi ehk kudede tihenemise juures.
Teadlased usuvad, et interstiitsiumi uurimine võib olla uus vihje vähkkasvaja leviku mõistmisel. Kui laiem teaduslik ringkond aktsepteerib nende leidu, saab interstiitsium ametlikult keha 80. elundiks.
Uurijad spekuleerivad, et need vedelikukogumid võivad täita eri funktsioone, sealhulgas pakkuda asupaika tüvirakkudele, mille eesmärk on kahjustatud kude parandada. Lisaks võivad need mängida rolli rakkudevaheliste elektrisignaalide juhtimisel. Kuna need vedelikuga täidetud ruumid on kui otseühendus rakkude ja elundite vahel, võib see seletada, miks mõned vähivormid, mis vedeliku kogumikesse tungivad, kiiremini levivad kui teised.