Kolmel üle 60-aatasel inimesel neljast on kõrgenenud vererõhk. Regulaarse liikumisega saab vererõhku normis hoida või vähemalt selle kõrgenemist aastaid edasi lükata.
Liikumine langetab vererõhku ravimiteta
Vererõhu kontrollimine aitab hoida südant ja vältida kroonilisi haigusi. Vererõhu langetamiseks piisab minimaalselt 30 minutist kiirest kõnnist päevas.
Vererõhk tekib veresoontesse, kui süda pumpab verd. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Kõrge vererõhk kitsendab veresooni ning seetõttu peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja hoida kudede hapnikuga varustatust endisel tasemel.
Kõrget vererõhku soodustavad tegurid
- Liigne kehakaal
- Stress
- Istuv eluviis
- Valed toitumisharjumused
- Suitsetamine
- Alkohol
Täiskasvanu normaalne ülemine vererõhk on alla 130 ja alumine alla 85 mm HG (millimeetrit elavahõbedasammast). Kui vererõhk on pidevalt rohkem kui 140/90 on tegemist kõrgvererõhutõve ehk hüpertooniaga. Mõõda vererõhku vähemalt korra kahe aasta jooksul. Kui mõnel sugulasel on esinenud hüpertooniat, siis tuleks vererõhku mõõta vähemalt korra aastas.
Kasu saab vaid igapäevasest liikumisest
Soodne toime vererõhule püsib vaid regulaarselt liikudes. Kui muutud passiivseks, kõrgeneb ka vererõhk. Liikumine aitab langetada vererõhku ravimiteta. Sageli piisab vererõhuhaiguse algfaasis regulaarsest liikumisest. Ülemine vererõhk langeb regulaarse liikumisega 4-9 mm HG. Liikumine aitab normaliseerida ka kehakaalu. Hüpertoonikul tähendab 5 kilogrammi kaalulangust keskmiselt 5 mm Hg vererõhu alanemist.
Ära katkesta koormust järsult!
Süda ja veresooned vajavad 5–10 minutilist taastumisperioodi. Kõrge vererõhu korral ära tõsta suuri raskusi, see tõstab rõhku järsult. Terve täiskasvanu kehaline koormus või aeroobne treening peaks nädalas kestma vähemalt 2,5–5 tundi mõõdukal koormusel või 1—2,5 tundi intensiivsel koormusel.
Allikas: terviseinfo.ee