Liigne uni on tervisele halb - kas müüt või tegelikkus?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida parem oli uni, seda rohkem energiat ja rõõmu on sul päeval.
Mida parem oli uni, seda rohkem energiat ja rõõmu on sul päeval. Foto: Panthermedia/ Andriy Popov

Unenappust seostatakse loendamatute tervisehädade, eesotsas südamehaiguste, depressiooni ja ärevuse, kaalutõusu ja muu tekkega. Kas sarnase efekti võib tekitada ka uneliig?

Üldiselt soovitatakse täiskasvanutel üritada magada 7-8 tundi, kirjutab MyFitnessPali blogi. Samas kuna hea uni tõstab edukust sportlikes saavutustes, magavad mõned tippsportlased aegajalt isegi 12 ja enam tundi. Eluviis on neil ju kahtlemata tervislik, seega kas magama peaks hoopis rohkemgi?

Ülemagamise termin on veidi eksitav, leiab Lenox Hill haigla unekeskuse juht dr Steven Feinsilver. «Ma pole kindel, kas inimesed saavadki magada liiga palju,» nentis ta. Lõppkokkuvõttes on uni väga individuaalne ning kui seljataga on pikk aktiivne päev, siis ei tee kindlasti mõned lisatunnid und halba. Nii on leitud ka eri uuringutes, et sportlaste tulemused võivad paraneda, kui nad saavad rohkem magada.

«Keskmise inimese unevajaduseks peetakse 7,25 tundi, ent kindlasti on neid, kes vajavad ka minimaalselt üheksat tundi ja neid õnnelikke, kes funktsioneerivad hästi ka viietunnise une juures,» rääkis Feinsilver. Seega on täiesti normaalne, kui seitsmetunnisest unest igaühele ei piisa, et ta suudaks olla nii füüsiliselt kui ka vaimselt maksimaalselt aktiivne.

Mida arvata aga uuringutest, kus on leitud, et liigne uni on samuti haiguste riskitegur? Harvardi meditsiinikooli unekeskuse professor dr Susan Redline rõhutas, et enamasti on andmed nende jaoks kogutud inimeste enda märkmeid arvestades. See tähendab, et «pikk uni» võib tähendada ka vaid pikemat voodisolekut, ent seda ei saa võrdsustada pikemalt magamisega. Pigem on tema sõnul oluline järjepidevus – kui vajad tõesti üheksat tundi und, peaksid magama minema ning tõusma kogu aeg enamvähem samal ajal, et see uneaeg täis saada.

Kui veeta aga voodis laiseldes rohkem kui 9-10 tundi, toob Redline välja, et paratamatult avaldab see mingit mõju aktiivsusele, kui tavapäraselt (näiteks argipäeviti) teeksid lisaunetundide arvelt midagi muud. See võib osutuda kriitiliseks eriti nende puhul, kes ihaldavad kaalulangust. «Näiteks tavaliselt ärkad kell 7, hakkad ringi liikuma ja igapäevatoimetusi tegema, ent kui äkitselt magad hoopis kella üheksani, kaotad sellega kaks väärtuslikku aktiivset tundi, millega võinuksid muidu suurendada oma päevast energiakulu,» selgitas Redline.

Kui sa ei saa sotti, kas magad piisavalt või peaksid seda tegema rohkem, soovitab Redline jälgida oma enesetunnet ärkveloleku ajal. Nimelt peaksid end ärgates tundma puhanuna. «Kui aga veedad voodis palju aega ega puhka ikkagi välja, segab und pigem mõni unehäire, mille vastu peaksid abi otsima,» soovitas unespetsialist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles