Gripp niidab jalust, nii et tööle juba ei lähe, vastas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, perearst Ruth Kalda tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid» küsimusele, kuidas grippi teistest ülemiste hingamisteede viirustest eristada.
Sel hooajal on gripp diagnoositud 10 000 inimesel, igal kümnendal ülemiste hingamisteede nakkuse haigel. Gripiga tekib kohe kiiresti kõrge palavik, üldine väga halb enesetunne, lihas- ja peavalu. Haiguse alguses üldjuhul nohu, köha ja kurguvalu suurt häda ei tee. «Gripp niidab jalust maha ja gripiga tööle juba ei lähe,» sõnas Kalda, lisades, et kui esmalt kimbutavad nohu ja köha, millele järgneb väike palavik, on tegu mõne teise viirusnakkusega.
Gripi esmane diagnoos pannakse kliinilise pildi ehk eelnimetatud sümptomite alusel ja iga juhtu laboratoorselt ei kinnitata. Küll aga tehakse analüüs tavaliselt enne ravi alustamist Tamifluga. «Mõnes perearstikeskuses on gripi kiirtestid, mis annavad kohe vastuse. Laboriuuringute tulemused saabuvad järgmisel päeval, ja arst hindab, kas see on piisav aeg, kuna Tamiflu ravi peab alustama võimalikult kiiresti – 48 kuni 72 tunni jooksul. Ravim takistab viiruse paljunemist organismis ja nii kulgeb haigus kergemini,» rääkis Kalda.
Kiirabisse tuleks helistada, kui palavik on mitu päeva väga kõrge ja alandajad sellele ei mõju, köha on hingemattev, tekib õhupuudus või teadvusehäired. Tähelepanelikum peaks olema, kui grippi põeb eakas, väikelaps või krooniliste haigustega inimene. «Samas täiskasvanud terved inimesed põevad gripi läbi ilma suuremate tagajärgedeta – oluline on püsida kodus, tarbida palju vedelikku, puhata ja võtta ravimeid palaviku ja nohu – köha vastu,» sõnas Kalda.
Töölkäijad peavad kodus ravimiseks küsima perearstilt haiguslehe, kuid tihti kuuleme vastakaid seisukohti, kas selle avamiseks peaks minema kohe vastuvõtule või võib seda teha kodust. «Ühelt poolt ütleme, et ärge tulge välja ja kindlasti mitte sinna, kus kõik haiged koos on. Teisalt nõuame kohaletulemist. Oma kogemuse põhjal võin küll öelda, et me tunneme oma patsiente ja saame tavaliselt aru, kas tegemist on tõese juhtumiga. Kui tekib kahtlus, tulebki patsient vastuvõtule kutsuda. Kuid kindlasti ei pea ma õigeks, et kohe sel päeval, kui inimene haigeks jääb, peab ta end arstile näitama tulema,» rääkis Kalda.
Kuula saadet SIIT.