7 olulist ohumärki, et lähedane on kimpus söömishäirega

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Söömishäire all kannatajat ähvardavad söömasööstud.
Söömishäire all kannatajat ähvardavad söömasööstud. Foto: Grischa Georgiew/PantherMedia / Grischa Georgiew

Söömishäire on üsna salakaval ning isegi kui seda põeb sõber või omaenda laps, ei pruugi see olla nii kergesti märgatav, kuna lähedane varjab oma tegevust.

Mõned söömishäire sümptomid on juba välimuses märgata, enamikke peab aga otsima eelkõige inimese käitumisest, kirjutab HuffPost. Kuna see seisund laastab organismi kõvasti ning inimene ise ei pruugi pikka aega probleemist aru saada, tuleb olla eelkõige tähelepanelik ja toetav.

Ta räägib pidevalt dieedist/toidust. Söömisharjumuste arutamine on küll väga levinud nii seltskondades kui ka meedias, ent on hoopis teine asi, kui toidujutud muutuvad kinnisideeks. Kui vestlus lähedasega tähendab vaid jutte dieedist, kehakujust, kaalukaotusest ja –tõusust, peaks see muret tekitama.

Ta jätab menüüst välja terveid toidugruppe. On mõistetav, kui inimene peab toidutalumatuse tõttu menüüst välja jätma näiteks piima- või teraviljatooted. Sama kehtib religioonist tingitud muutuste kohta. Kui ta aga loobub põhjendamatult näiteks piimast, puuviljadest, lihast, teraviljast või mitmest muust suuremast toidugrupist, võib asi olla juba haiguslikus kartuses midagi sisse süüa. Siis tuleks välja selgitada sellise otsuse põhjused, kuna energia- ja toitainepuudus annab üsna kiirelt ja ebameeldivalt tunda.

Tema toitumis- ja trenniharjumused muutuvad ebatavaliseks. See võib tähendada näiteks väga sageli treenima hakkamist ning ranget kalorite lugemist. Kindlasti kaasneb sellega ka tujumuutus, kuna energiatase on liigse trenni ning napi toitumise juures üldjuhul madal. Eriti murelikuks peaks tegema see, kui avastad ta pärast söömist tihti tualetti külastamas või lihtsalt salaja õgimas. Ohumärk on see, kui lähedane tunneb pärast söömasööstu kahetsust ja masendust ning leiab, et peab end trennis nüüd eriti piitsutama.

Tema välimus muutub. Kehakaalu kõikumine ja toitainepuudus, mis söömishäirega kaasneb, väljendub ka muul moel inimese välimuses. Näiteks võid seda tähele panna murduvates küüntes, vistrikulises või lööbega nahas, hammaste lagunemises ja juuste hõrenemises. Söömishäire all kannatav inimene võib ka kergesti külmetuda ja haigestuda ning väiksemagi matsu korral sinika saada.

Ta tarbib kõhulahtisteid. Söömishäire põdeja võib liigselt tarbida kõhulahtisteid, sest tahab kiiresti vabaneda toidust, mis ülesöömise järel tekitab kõhus puhitusi ning süvendab süümepiinu. Esineda võib ka sagedast dieeti soodustavate toidulisandite tarbimist.

Ta hoiab eemale toiduga seotud üritustest. Oluline ohumärk on see, kui lähedane hakkab hoiduma koosviibimistest (sünnipäevad, õhtusöögid, peod), kus ta peab teiste tuttavate silme all sööma. Kuna ta on niivõrd keskendunud oma kehakujule ja söömisele, tekib arvamus, et juba üks sünnipäevakülastus rikub senise tulemuse. Selle otsusega paneb ta proovile nii iseenda, sest tegu on varem talle rõõmu pakkunud sündmusega, aga kannatavad ka suhted teiste lähedastega.

Tal ilmnevad vaimse tervise probleemid. Kuna alatoitumus väsitab nii keha kui meelt, siis on üsna sagedane, et söömishäire all kannatajal tekib ka ärevus, masendus või depressioon. Seepärast on oluline, et söömishäiret märgataks võimalikult kiirelt ning see inimene saaks abi spetsialistilt, sest tagajärjed võivad olla väga kurvad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles