Arst kogeb haruldase empaatiavõimega oma patsientide valu

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salinas tunneb nii patsientide janu kui valu. Pilt on illustreeriv.
Salinas tunneb nii patsientide janu kui valu. Pilt on illustreeriv. Foto: P?rig MORISSE/PantherMedia / P?rig MORISSE

Joel Salinase jaoks loob muusika värve, numbritel on isiksused ja teise inimese valu tundub peaaegu kui enda oma. ta arvad, et kõik tunnetavad maailma sarnaselt, kuni ta läks meditsiinikooli.

Iga kord kui Salinas näeb, et keegi tunneb valu või puudutust, loob mehe aju sama tunde tema enda kehas. Seda tunnetuslikku eripära nimetatakse sünesteesiaks. Ta ei olnud sellest teadlik, kuni ühe päevani, mil ta koges teise inimese surma.

2008. aastal nägi Salinas, kuidas inimene sai südameinfarkti. «Nägin, kuidas talle tehti elustamist ning tundsin enda selga linoleumil ning tõukeid oma rinnal. Tundsin, kuidas hingamistoru kraapis mu kurku,» rääkis mees uudistekanalile.

Patsient kuulutati 30 minuti pärast surnuks ning Salinas koges kummastavat vaikust. «Mul puudusid tol hetkel kõik füüsilised tunded. See oli kõhedusttekitav. Tundus nagu oleksin õhukonditsioneeriga toas, kus konditsioneer äkki välja lülitatakse,» rääkis Salinas väljaandele.

Mees põgenes tualetti, kus pidi endale kinnitama, et ei ole surnud ning lubas endale, et ei lase enam kunagi ennast niimoodi kaasa kiskuda. Sünesteesia on seisund, kus üks või rohkem meeli on segunenud, selle asemel, et toimiksid eraldiseisvana. Mõned inimesed tunnevad muusikat kuuldes maitset, teised näevad värve, kui loevad tähti ja numbreid.

Numbritel olid isksused

Salinase varasemates mälestustes nägi ta koolikella helisemist sinise ja kollasena. Tema jaoks olid numbritel isiksused ning seetõttu ei mõistnud ta nende liitmist ja lahutamist. Siiski aitasid seosed värvide, numbrite ja tähtede vahel asju meelde jätta ning ta oli sõnavaras ja õigekirjas meister.     

Salinasel oli raske omaealistega sobituda. Üks probleem oli selles, et talle meeldis liiga palju kallistada. See tekitas temas hea ja turvalise tunde, kuid teiste laste arvates oli see kummaline. Peale korduvaid eemaletõukamisi suubus Salinas iseenda sisemaailma. Ta vaatas tunde televiisorit, sest talle meeldis, kuidas terve ta keha peegeldas iga tunnet ja puudutust, mida ta nägi kraanilt.

Mees sai teismelisena aru, et kui ta muudab teiste enesetunnet paremaks, paneb see ka teda ennast hästi tundma. Ta leidis, et tema ülesanne on inimesi ravida ning otsustas jätkata karjääri meditsiinis. Ta ei rääkinud oma teistsugusest tundemaailmast, sest arvas, et see on tavaline. 

Meditsiinikool pakkus katsumusi

Teiste inimeste valu kogemine oli värvikaim meditsiinikoolis, kus ta hakkas kokku puutuma äärmuslike füüsiliste traumadega. Kogemused tipnesid surma nägemisega ning mees leidis end haigla tualettruumis oksendamast. Ta mõistis, et peab oma eripäraga paremini toime tulema. Mees leidis, et peegeldas puudutusi rohkem, kui oli üllatunud või inimene, keda ta vaatas, sarnanes temaga. Salinas märkas aga, et tema hüperempaatia aitas tal patsiente ravida. Ta märkas peaaegu kohe, kui haiged olid janus või tundsid valu ja märkas ka väikseimaid näo või keha liigutusi.

Sünesteesia uurimine oli veel lapsekingades, kui Salinas 2007. aastal neuroloog V S Ramachandrani külastas. Talle öeldi, et tema võime tunda teise inimese puudutust, oli uus sünesteesia vorm, peegel-puudutus. See võis Michael Banissy uuringute järgi mõjutada kuni 1,6 protsenti elanikkonnast. Salinas leidis, et ka tema õde nägi mõningaid värvilisi tähti ning tema emal ja vennal oli peegel-puudutuse kogemusi.

Kõik sünnivad sünesteesiaga

Teadlased arvavad nüüd, et sünnime kõik sünesteesiaga. Hiljutine uuring leidis, et beebid seostavad erinevaid kujundeid kindlate värvidega, kuid selline meelte segunemine väheneb enamikel inimestel siis, kui aju eemaldab ebavajalikud seosed. Arvatakse, et sünesteesiaga inimeste puhul toimub selles protsessis mingi viga ning jääb alles rohkem seoseid.

Salinas tunneb, et saab oma seisundist nüüd vabalt rääkida. Varem eelistas ta seda mitte teha, sest oli oht, et teda peetakse veidraks või hoopis valetajaks. Nüüdse teaduse valguses saab mees tõestada, et tema seisund on olemas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles