Öise eluviisiga inimestel on tihti lühem eluiga, rohkem psühholoogilisi probleeme ja suurem võimalus haigestuda diabeeti, leidsid Surrey ülikooli teadlased brittidega tehtud uuringus.
Suur uuring: öine eluviis võib varakult hauda viia
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
12. aprill 2018, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad jälgisid rohkem kui 433 000 Suurbritannia elanikku kuue ja poole aasta jooksul ning leidsid, et neil, kes eelistasid kaua üleval olla, oli märkimisväärselt lühem eluiga ja kehvem tervis, vahendab CNN.
Inimestel, kes uuringu alguses määrasid ennast ööinimesteks ,oli 10 protsenti suurem risk varakult surra, võrreldes nendega, kes olid kindlad, et nad on hommikuinimesed. Uuringus kasutati 37–73-aastaste meeste ja naiste andmeid.
433 268 osalejast suri kuue aasta jooksul keskmiselt 10 000 inimest. Peale erinevate faktorite, nagu vanus, sugu, kehamassiindeks, suitsetamine ja une pikkus, kontrollimist leidsid uurijad, et neil, kes pidasid ennast kindlameelselt ööinimesteks, oli 10 protsenti suurem risk kuue aasta jooksul surra. Risk oli ööinimestel suur just võrreldes nendega, kes arvasid kindlalt, et on hommikuinimesed. Neil, kes olid kahevahel, kuid kaldusid pigem ühte või teise äärmusesse, ei olnud varajase surma riski märgata.
Rohkem haigusi
Sobimatus inimeste sisemise kella ja välismaailma ootuste vahel tekitab terviseprobleeme. Öösel ülevalolijatel oli rohkem neuroloogilisi, respiratoorseid ja soolestiku haigusi. Seos oli tugevaim psühholoogiliste häirete puhul ning neil, kes defineerisid ennast kindlateks ööinimesteks, oli peaaegu kaks kaks korda rohkem psühholoogilisi häireid kui hommikuinimestel.
2014. aastal tehtud uuring näitas samuti, et öösel kaua üleval olijatel oli mõnes aju osas vähem valgeollust, mida peetakse depressiooni märgiks. Valgeollus osaleb info edastamisel ja koordineerimisel erinevate närvisüsteemi osade vahel.
Hiljutises uuringus täpseid psühholoogilisi haigusi ega ka surma põhjuseid ei uuritud, kuid teadlased pakuvad välja, et öösel ülevalolijad haigestuvad kergemini südamehaigustesse ja teatud tüüpi vähkidesse, nagu rinna- ja eesnäärmevähk.
Professor Kristen Knutson, kes samuti uuringu kallal töötas, ütles, et öise eluviisiga inimesed ei peaks tõusma kell kaheksa hommikul, et sobituda tüüpilise tööpäeva graafikuga. Ta lisas, et sellel võivad olla tervisele kahjulikud mõjud. Tema sõnul on osal inimestel oma päevarütmi üle parem kontroll kui teistel ning mõnele sobib tõesti öine eluviis paremini.
Keha sisemise kella juures mängivad geenid ja keskkond võrdset rolli. Unerežiimi parandamiseks soovitatakse enne magamaminekut vältida eredat valgust, uinuda ja ärgata regulaarselt samadel aegadel ning süüa viimane söök mõned tunnid enne magamist. Abi on ka treeningust ja õhtul alkoholist loobumisest.