/nginx/o/2018/04/13/7778613t1hf215.jpg)
Meres ujumine ei pruugigi olla tervisele turvaline, ent pigem puudutab see riskirühmi, selgub kokkuvõtlikust uuringust.
Haigused, millesse nakatumisega riskid meres ujudes (1)
13. aprill 2018, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meres ujudes riskid sellega, et on kahekordne risk kõrvavalude ja -probleemide tekkeks, 77-protsendiline risk kõrvahaigusteks ning 29-protsendiline risk kõhulahtisuse ja muude seedetrakti häirete ning haiguste tekkeks, kirjutab Health24. Selline tulemus ilmnes 19 uuringu kokkuvõtlikust analüüsist, mis hõlmasid enam kui 120 000 inimest Taanist, Norrast, USAst, Suurbritanniast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Tulemused avaldati meditsiiniajakirjas International Journal of Epidemiology.
«Arenenud riikides nagu Suurbritannia on üsna levinud arusaam, et meres ujudes on tervisele mingisugune risk. Meie uurimus näitab samuti, et meres suplemine suurendab tõenäosust kõrva- ja soolestikuhaiguste tekkeks,» tõdes Inglismaa Exeter meditsiinikooli teadlane Anne Leonard. Kuigi merevee kvaliteet on maailmas mõnevõrra paranenud, puutub vesi endiselt kokku paljude saasteallikatega nagu tööstusjäätmed, reovesi ning põllumajandusmaadest pärit äravooluvesi. Rahvusvaheliste standardite kohaselt on teistest madalam saastetase näiteks Lõuna-Aafrika rannikuvetes, ent sealgi on mitmeid saastepunkte, mis merre suubuvad.
«Me ei taha inimesi merest eemale peletada, sest sellel on siiski ka tervisekasusid – ujumine arendab kehalist võimakust ning looduses viibimine suurendab heaolutunnet. Samas on oluline, et inimesed oleksid ka teadlikud võimalikest riskidest, et vastavalt neile teha teadlikke otsuseid,» märkis Exeteri meditsiinikooli teadlane Will Gaze. Ta lisas, et suur osa inimesi paraneb mereveest saadud infektsioonidest vahel isegi ilma ravimiteta, ent tundlikumatele inimestele (eakad, väikelapsed, krooniliste haiguste põdejad) võib see märksa raskemaks terviseriskiks osutuda.
«Maailmas on juba palju ära tehtud, et vett puhtamana hoida, ent meie tulemused näitavad, et sellega on vaja veel palju tööd teha. Loodame, et tulemused viivad ulatuslikumate pingutusteni rannikuvete puhastamisel,» lisas Gaze.