Naistearstide selts: väiksemates haiglates on probleeme sünnitusabiga (3)

Erialaspetsialistide puudus väiksemates haiglates on muutunud järjest tõsisemaks probleemiks, mis pärsib kohtadel sünnitusabi arengut, leiab naistearstide selts oma pöördumises sotsiaalministeeriumile. Mitmes haiglas pole valves lastearsti ja puudub vereteenistus,  kohapeal elavate töötajatega ei ole võimalik tagada valveringi ja ööpäevast valmisolekut.

Liiga palju keiserlõikeid

Naistearstide sõnul on ravikvaliteedi üks näitajaid  keisrilõigete osamäär kõikidest sünnitustest. «Võiks eeldada, et väiksemates haiglates toimub peamiselt normaalse sünnituse juhtimine ja on vähem keisrilõike teel sünnitusi, aga paraku see nii ei ole,» kirjutab selts. Üldhaiglates on keisrilõigete osamäär sama ja kohati kõrgem, mis viitab suuremale arstlikke sekkumiste hulgale. Kõrgemad on ka korduvkeisrilõigete osamäärad. Seltsi väitel on valutustamine epiduraalanalgeesiaga üldhaiglates kättesaadav vähestele.

Naistearstide kinnitusel peab jätkusuutlik tervishoiukorralduse planeerimine arvestama rahvastiku muutustega. «Ühe inimpõlve jooksul (1992-2016) on sündide arv kahanenud veerandi , st 4518 sünnituse võrra. Eeldatavasti langeb sünnituste arv Eestis veelgi, sest kohe jõuab parimasse sünnitusikka see vanusrühm, kus sünnitajate arv on väiksem kui praegu,» tõdevad arstid.

Sünnitusi jääb aina vähemaks

Nad rõhutavad, et sünnitusosakondade sulgemine ei tohi negatiivselt mõjutada elukohalähedase ambulatoorse günekoloogilise ja ämmaemandusabi kättesaadavust. «Naistele tuleb tagada elukoha läheda heal tasemel rasedusaegne jälgimine ning sünnitusjärgne emadushooldus,» seisab kirjas.

Sünnitusabi koondumisega võib osale rasedaist ja sünnitajaist kaasneda vajadus suurema vahemaa läbimiseks sünnitusabi osutava raviasutuseni. «Riik ja kohalik omavalitsus peavad seisma hea selle eest, et tagada sünnitaja transpordi haiglasse ja vajadusel koju,» seisab kirjas.

Kui 1992.aastal oli Eestis kokku 18191, siis 2016.aastal oli 14052 sünnitust. Sünnitusabi osutavaid raviasutusi oli vastavalt 20 ja 14. 2016. aastal toimus üle 70 protsenti sünnitustest (10063 sünnitust) kolmes suuremas haiglas (1992.aastal 42,2%) ja vaid 17,6 protsenti kümnes väiksemas haiglas. 

2012. aastal tegi naistearstide selts ettepaneku optimeerida haiglavõrku nii, et sünnitusosakondadele oleks aastas tagatud 500 sünnitust. «Esimese sammuna võiks viia sisse muudatuse, et riik ostab valveteenust ainult haiglatelt, kus toimub vähemalt 400 sünnitust aastas,» seisab arengukavas. Sõltumata sünnituste arvust tuleks tagada sünnitusabi teenus Saaremaal ja Hiiumaal.

Valveteenistuse võimalikud arengustsenaariumid Eesti eri piirkondade haiglates aastani 2020

Toona leidsid naistearstid, et sünnituste arvu langus tuleb paikkonniti erinev. «Sündimuse erikordaja 1000 fertiilses eas naise kohta kõige kõrgem Tallinnas/Harjumaal ja Tartus. Oleme seisukohal, et see kajastab naiste/perede paremat toimetulekut (tööhõive, palgatase) riigi kahes suuremas

Tõmbekeskuses,» leidis erialaselts. Äärealadel toimub võimendusefekt –

üldisele fertiilsete naiste arvu langusele kogu riigis lisandub noorema elanikkonna migreerumine suurematesse linnadesse või koguni välismaale.

«Seetõttu on alust arvata, et tegelik sünnituste arvu langus mõnes Eesti

piirkonnas võib aastal 2020 olla tänasega võrreldes isegi kuni 20 protsenti,» tõdesid arstid.

Arstide arvates sündide arvu oluline suurenemine lähiaastatel võrreldes 2012. aastaga ei ole tõenäoline. «Suurem vähenemine jääb tõenäoliselt perioodi 2020

2030, sel ajal sündide arv võib väheneda kuni 12 -13 000 sünnini,» seisab arengukavas.