Teadlased avastasid eksperimendis, kuidas inimeste alateadlikud tunded nende nägemist mõjutavad.
USA teadlased leidsid viisi, kuidas tunded meie nägemist muudavad
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
13. aprill 2018, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
California San Diego ülikooli teadlased uurisid, kuidas meie emotsioonid muudavad seda, mida enda ümber näeme. Seda ka siis, kui me ei tea, et miski on meie tundeid mõjutanud, vahendab Daily Mail.
Uuringus osalenud teadlase Erica Siegeli sõnul rajaneb nende uurimus kaasaegsele teooriale, mille järgi on aju ennustav, mitte reageeriv elund. Teisisõnu kasutame me oma elukogemusi selleks, et ennustada, mida me järgiseks kogeme. Sissetulevat informatsiooni kasutame aga selleks, et oma prognoose korrigeerida, kui peaksime eksima, seletas Siegel teooriat.
Teadlased uurisid, kuidas inimesed näevad neutraalseid nägusid. Uurimistiim ennustas, et viis, kuidas näeme nägusid – kas rõõmsate, kurbade, neutraalsetena, on palju rohkem seotud meie isiklike tunnetega, kui ilme endaga. Nad simuleerisid seda alateadlikku kogemust tänu trikile, mida meie nägemine meile mängib.
Meil on kõigil üks domineeriv ja teine passiivne silm. Kui mõlemad silmad saavad erinevat informatsiooni, näeme teadlikult ainult seda, mida dominantne silm näeb. Samal ajal jääb mittedomineeriva silmaga nähtu meie alateadvusesse. Teadlased kasutasidki seda nägemise omadust, et katseisikuid ühel või teisel moel mõjutada.
Nad näitasid 43 inimesele samaaegselt kahte välkuvate piltide seeriat, nii et domineeriv silm registreeris neutraalsed ilmed, samal ajal kui mittedomineeriv silm nägi neutraalseid, grimassitavaid või naeratavaid nägusid, mis jäid neile meelde vaid alateadlikult.
Peale vilkuvaid nägude pilte näitasid teadlased katseisikutele erinevaid variante nägudest ning palusid nimetada, milliseid nad olid näinud.
Kui nende mittedomineeriv silm oli näinud õnnelikku nägu, arvasid nad suurema tõenäosusega, et neutraalne nägu naeratas ning sama kehtis ka grimasside ja neutraalsete nägudega.