Füsioterapeut: liikumine on nagu ravim, vaid ühest korrast kasu ei saa

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsiline aktiivsus võib leevendada juba olemasolevaid haigusi või ennetada riski haigestuda.
Füüsiline aktiivsus võib leevendada juba olemasolevaid haigusi või ennetada riski haigestuda. Foto: Dmitriy Shironosov/PantherMedia / Dmitriy Shironosov

Füsioterapeut Pirelt Lausilt küsitakse tihti seda ühte harjutust, mis terviseprobleemist vabastaks. Tema sõnul sellist harjutust olemas ei ole, kasu saab regulaarsest ja meeldivast liikumisest.

Terviseprobleemist paranemisel saab tihti saatuslikuks see, kas ja kui palju soovitatud harjutusi tehakse, nendib Laus. Füüsiline aktiivsus on kasulik vaid siis, kui seda tehakse regulaarselt. «Liikumine on nagu ravimi võtmine, mille puhul ühest korrast veel tulemust ei näe,» sõnas füsioterapeut.  

Südant tugevdab aeroobne treening ehk tegevus, kus keha kasutab hapnikku ja mõõdukal koormusel liigutakse pikema aja jooksul, näiteks 30–40 minutit. Aeroobse võimekuse säilitamiseks soovitatakse hoogsat kepikõndi, kõndi, ujumist, vesivõimlemist, jalgrattasõitu suusatamist, tantsu.

Füsioterapeut soovitab «kõnni ja räägi» koormustaset. «See on koormus, kus saad liikudes rääkida ilma, et hingeldus segaks kõnelemist. Peale treeningut peaksid tundma end keskmiselt või natuke rohkem väsinuna,» rääkis füsioterapeut. Madalamal koormusel treenimine ei ole südamele nii efektiivne, kuid ei jookse mööda külgi alla, sõnas Laus. 

Üldise lihasjõu treenimine on südame- ja veresoonkonna treenimise kõrvale väga kasulik. Lihasharjutusi tehes peaks end tundma mõõduka koormuse puhul kergelt või keskmiselt väsinuna. Jõutreeninguks on head ja kättesaadavad vahendid hantlid või kummilint. Viimasega saab üle kogu keha lihasjõudu tugevdada.

Füsioterapeudi liikumissoovitused

  • Liigu vähemalt viis korda nädalas.
  • Vähenda pikki istumisperioode.
  • Vähenda televiisori vaatamise aega.
  • Tee regulaarseid jalutuskäike aias või tänaval.
  • Võimalusel käi lühikesed vahemaad jala.
  • Pole soovitatav treeningute vahele jätta rohkem kui kahte päeva.
  • Ära võrdle enda tulemusi ja tervisenäitajaid teistega.
  • Alusta kergetel koormustel.
  • Ära hoia harjutades hinge kinni. Koormusel hinga välja.
  • Jälgi alati head rühti.

Liikumine aitab kasvatada lihasmassi, mille alusel säilub/suureneb töövõimekus. Regulaarne liikumine on oluline ülekaalu ja rasvumise vähendaja ning toetab tervist ka ravimite võtmisel.

Füüsiline aktiivsus aitab vältida korduvhaigestumist südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Liikumine on kasulik diabeetikutele, sest paraneb glükoosi ainevahetus ja tõuseb insuliinitundlikkus. Samuti võimaldab füüsiline koormus vältida 1. tüüpi diabeetiga kaasnevaid hilistüsistusi. Lisaks langeb osteorporoosi-, kukkumise ja depressioonirisk ning säilib normaalne kehakaal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles