Toitumisteadlane: tänapäeval võib rasvunud olla nii südamearst kui endine sportlane

Tiiu Liebert
, TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Ajal, mil ilmastikukatastroofide ja sõdade tõttu vaevlevad miljonid inimesed näljahädas, suureneb paljudes riikides hoopis eluohtlikult rasvunute osakaal, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert. 

On suur erinevus, kas rasvunu kaalub 100 või 250 kilogrammi. Viimane on töövõimetu ning vajab pidevalt teiste abi. USA on rikaste tööstusriikide seas rasvunud elanike arvukuse poolest esikohal, seal on ka ülisuure kehakaaluga inimesi, kelle vaevarikast elust on tehtud rohkelt saateid. Paljud saatesosalejad kaaluvad üle 200 kilo, mõned isegi 400 kilo ringis. Nii nende nägu, keha kui ka jäsemed on moondunud, mõnel ripuvad jalgade küljes ligi 10 kilo kaaluvad lümfitursed.

Tihtipeale peitub rasvunute kaalutõusu põhjus lapsepõlves, sageli on see olnud seotud seksuaalse ahistamise, perevägivalla, vanemate lahkumineku või muu sündmusega, mis sunnib otsima lohutust toidust. Esineb kahjuks sedagi, et pereliikmed on samuti rasvunud. Vaevalt et neid kõiki oli lapsepõlves ahistatud. Paljud ameeriklased armastavad sõita autoga - isegi kui koolibuss peatab saja meetri kaugusel, sõidutatakse laps sinna autoga. Karastusjooke armastavad maailmas enim ameeriklased ja kui lisada kiirtoidulembus, siis polegi imestada, et kehakaal aina kasvab.

Kuna ülisuure kehakaaluga inimeste tuju tõstab sõõmine, siis seda pakuvad neile hooldajad ja pereliikmed küllaga. Saadetes võib näha, kuidas mõned viivad salaja oma haiglasviibivatele sugulastele toitu. Mõni sõi päevas 20 000 kilokalorit või rohkem, mis ületab kümnekordselt nende vajaduse. Kaalulangetamisel on väga oluline perekonna toetus, mida vähemalt saadetes harva näeb.

Elupäästev kaalukirurgia

Ülisuurt kehakaalu nimetatakse ka surmavaks rasvumiseks, sellest päästab ainult maovähendusoperatsioon. Kuna operatsiooniga peab kaasnema range dieet, soovitati ühel üle 400 kilo kaaluval ameeriklasel kahe kuuga alla võtta 23 kilo. Selle aja möödudes selgus, et ta oli 45 kilo juurde võtnud. Kui tema emalt küsiti, miks ta poega nii toitis, vastas ema, et armastusest. Seepeale pandi poeg haiglasse 800-kalorilisele vedelikudieedile ja ta võttis kahe kuuga alla 117 kilo.

Ameeriklaste seas esineb neidki, kel tekib pärast operatsiooni ning suurt kaalukaotust kummalisi probleeme. Nimelt on osa mehi vastu naiste kaalukaotamisele, kuna neile meeldisid ülisuure kehakaaluga naised. Seepärast pole haruldane, et kaalulangusele järgneb lahutus. Üks sarjas osalenud naine tunnistas, et ta elu parimad aastad olid siis, kui ta kaalus 200 kilo ja teda sõidutati ühest luksushotellist teise, kus ta hullutas lopsakaid vorme austavaid mehi. Sotsiaalmeediaski võib kohata videosid 140-150 kilo kaaluvatest naistest ja neil on palju imetlejaid.

Kui kõik läheb opisaalis ja kaalu kaotades õnnelikult, saavad ülisuure kaaluga inimesed paari-kolme aasta möödudes oma elu tagasi - nad saavad hoolitseda enda ja oma pere eest, käia tööl ning elada normaalset elu. Aga aastad nende elust olid juba raisatud, samuti võib juhtuda, et kaal tuleb ikkagi tagasi ja nad vajavad jälle arstiabi.

USA ei ole ainuke riik, kus on ülisuure kehakaaluga inimesi, kuigi maailma kümnest kõige raskemast inimesest seitse on ameeriklased. Huvitaval kombel on rasvunuid kõige rohkem, üle 50 protsendi elanikest, Uus-Meremaa halduses oleval Cooki saartel. Siiski puuduvad andmed, kui palju on seal ülisuure kehakaaluga inimesi.

Ülekaalulised Eestis

On väheusutav, et meil on tänapäeval 250-300 kilo kaaluvaid inimesi, kuigi 150-200kiloseid siiski leidub. Teadaolevalt oli Eesti kõige raskem inimene 165 cm pikkune Alviine Pedriks (1893-1938), kes kaalus 327 kilo. Samuti on ebatõenäoline, et mõni gümnaasiumilõpetaja kaalub 170-180 kilo. Ka mõnel Eesti elanikul esineb lümfiturseid, kuid õigeaegsel arsti juurde pöördumisel saab nende kasvu pidurdada, raskematel juhtudel ka kirurgiliselt eemaldada.

Ligi kolmandikku Eesti täiskasvanuist peetakse rasvunuks. Kui keskajal olid rasvunud inimesed jõukuse ja heaolu sümboliks, siis tänapäeva Eestis võib rasvunud olla nii jõukas ärimees, parlamendisaadik kui ka toimetulekutoetuse saaja. Vähe on elukutseid, mille esindajate hulgas rasvunuid ei ole. Seda võib olla südamearst, kes on hästi teadlik rasvumisega seotud terviseriskidest, aga ka endine tippsportlane ning nüüdne treener.

Kõige murettekitavaks on laste rasvumine. TAI uuringu (2014) kohaselt oli 10-11-aastastest poistest 28 protsenti ja tüdrukutest 23 protsenti rasvunuid. Kui lisada veel ülekaalulised, siis oli selles vanuses 43 protsenti poisse ja kolmandik tüdrukuid liigse kehakaaluga. Sellistest lastest sirguvad suure tõenäosusega ka rasvunud täiskasvanud. Rasvunud lastel esineb üha sagedamini II tüüpi diabeeti, mis varem oli vanemaealiste haigus.

Rasedus ei anna õigust end paksuks õgida

Lapse tervisele peab hakkama tähelepanu pöörama juba raseduse ajal. Tähtis on, et tulevane ema ei võtaks kaalus liigselt juurde ja lapse sünnikaal ei oleks liiga suur, kuna sellega kaasnevad terviseriskid. Suur kehakaal ei takistanud seksi ja nii sünnitas teleseriaalis osalenud ameeriklanna esimese lapse, kui ta kaalus 230 kilo ja teise lapse 270-kiloselt. Seejärel tõusis ta kaal isegi 310 kilogrammini. Mõlemal lapsel olid tervisehäired. Siis tuli emale mõistus pähe ja pärast operatsiooni hakkas ta kaal vähenema.

Iga lapsevanem peaks hoolitsema selle eest, et laps toituks tervislikult ja liiguks piisavalt. Juba varajases nooruses peab neile õpetama, et parim janukustutaga on vesi. Paljudel lastel on tekkinud nutisõltuvus, millega kaasnevad paljud tervisehädad, tihti ka rasvumine. Lapsed on närvilised, magavad vähem, õppimisvõime halveneb. Meil pööratakse palju tähelepanu laste toidu suhkrusisaldusele, õnneks otsivad lasteasutused võimalusi ka nende kehalise aktiivsuse tõstmiseks, aga sellega peaks tegelema ka lapsevanem.

Pole vahet, kas oled noor või vana, rasvunud või sale – kõik peaksid üritama liikuda. Liikumine tugevdab lihaseid, kaasa arvatud südamelihaseid, see maandab stressi ning kulutab toidust saadud energiat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles