Mida teha, kui jooksmisel hakkab küljes pistma?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Renaud Philippe/PantherMedia / Renaud Philippe

Igaüks on ilmselt joostes või muud aktiivset treeningut harrastades kogenud torkivat valu alakõhus või küljes, mis trenni suisa ära võib rikkuda. Õnneks saab seda ennetada.

On erinevaid teooriad, miks joostes pistma hakkab, kirjutab Runtastic spordiblogi. Üheks seletuseks on näiteks nõrgenenud vere- ja hapnikuvarustus diafragmas ehk vahelihases, mis tekitab krambid ning viib kõhukelme ärrituseni. Diafragma mängib hingamises väga olulist rolli. Jooksmine viib selle mõnel määral šokiseisundisse, sest igal sammul liiguvad nii meie siseelundid kui ka diafragma, kui hingame järsult sisse ja välja. Kõik see tekitab kehas pinget, mis võibki tipneda diafragmas tekkivate krampidega.

Samas häirivad diafragma toimimist ka vale hingamine, rühiprobleemid, liiga kiire jooksuga alustamine, nõrgad kerelihased, vale jooksustiil ning liiga täis kõht. Üldiselt on pistmine aga ohutu, kuid võib olla väga valus. Ilmselt ei ole see meelepärane ühelegi jooksjale, kui ta peab selle mure pärast võistluse katkestama.

Järgnevad nipid aitavad torkivat valu ennetada:

  • Söö kerge eine 2-3 tundi enne jooksmahakkamist. Vahetult enne jooksu võid süüa ka väikse vahepala, näiteks banaani.
  • Tee soojendust, sest see valmistab ette lisaks lihastele ka hingamiselundid.
  • Alusta rahuliku tempoga ning suurenda kiirust järk-järgult, sest pistmine on märguanne, et keha on liigse koormuse all.
  • Ära jäta unarusse kerelihaste treenimist, sest mida tugevam kere ja kehahoid, seda kergem on joosta ning pistmist ennetada.
  • Kontrolli oma hingamist, sest suurenenud kiiruse puhul vajab keha aina enam hapnikku. Ebaregulaarne ähkimine-puhkimine viib tihti pistmiseni, seepärast on oluline rahulik hingamisrütm.

Kui pistmisest tingitud valu on juba tekkinud, siis:

  • Hinga! Nagu mainitud, aitab rütmiline hingamine pistmisest vabaneda. Ürita näiteks kahel sammul hingata sisse ning kolmandal välja, mis tagab rütmi ja lõdvestab lihaseid. Vajadusel võta tempot maha ning hinga aeglaselt ja sügavalt sisse ja välja.
  • Pane käsi valulikule piirkonnale ning mudi seda kergelt sel ajal, kui välja hingad, et lihased saaks pisut lõõgastust. Sedagi peaks kombineerima rahuliku hingamistaktikaga.
  • Võta tempot vähemaks või tee hoopiski jalutamispaus, et pinge leeveneks ja ühtlane hingamine taastuks.
  • Peatu korraks ja venita ülakeha. Pingest aitab vabaneda näiteks see, kui sirutad käed pikalt üles ja hingad samal ajal sisse, ning välja hingates kummardad ja lased käed vabalt rippu.

Hea uudis on ka see, et jooksmine ise aitab samuti selle vastu, et pistmist esineks aina vähem. Seda seepärast, et joosteski treenid vahelihast ning parandad iga korraga oma vastupidavusvõimet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles