Onkoloog: töö rikub tervist 20ndates, vähkkasvajad tekivad aastakümneid hiljem

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitusvaldkonda peetakse üheks tervist kahjustavamaks tööks.
Ehitusvaldkonda peetakse üheks tervist kahjustavamaks tööks. Foto: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Tervise seisukohalt on tööl kõige olulisem pöörata tähelepanu vähitekitajatele, sest need põhjustavad enamiku ELis surmaga lõppevatest kutsehaigustest.

Vähkkasvaja tekkimine võtab sageli aastaid ning tihtilugu ei saa me kunagi öelda, millisest meid ümbritsevast kantserogeenist haigus tekkis. «Kui noor inimene puutub 20ndates eluaastates tööl kokku kantserogeenidega, võib vähkkasvaja ilmneda alles 40–50-aastaselt. Väga harva tekib see kohe ja seda on võimalik otseselt töökohaga seostada,» sõnas Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog Kristiina Ojamaa.

Vähi tekkimisel on sageli seotud mitu riskifaktorit. Need, kes töötavad kantserogeensete ainetega haigestuvad Ojamaa sõnul tavaliselt keskmiselt 10–20 aastat varem. Näiteks ütlevad mehed, kes 50ndates haigestuvad kopsuvähki, et nad näiteks sõjaväes olles olid kuskil tuumaallveelaeva peal või puutusid kokku raskemetallidega,» sõnas onkoloog. 

On olukordi ja töötingimusi, kus inimesed ei tulegi selle peale, et nad peaksid enda tervist kuidagi eriliselt kaitsma. «On uuritud rinnavähi seosed tööaja ja tööjaotusega, et aru saada, kas öötöö on rinnavähi tekkega seotud. Metaanalüüsist selgus, et kui töötatakse rohkem kui kolm ööd kuus ja rohkem kui viie aasta vältel, siis see tõstab oluliselt rinnavähi riski,» sõnas Ojamaa. Tema sõnul kõrgeneb risk keha loomuliku ööpäevarütmi häirimisest, mis mõjutab kogu tervist. 

Teetöölised, kes töötavad hommikust õhtuni päikese käes, on haavatavad päikesekiirgusele ja neil on suur nahavähi risk. Sellise töö peal tuleks kindlasti nii tööandjal kui töötajal mõelda isikukaitsevahenditele, katvatele riietele, päikesekreemile ja mütsile. Lisaks tuleb teada, et kuumusega toimub kantserogeenide ja mürgiste aurude imendumine kehasse mitu korda kiiremini. 

Kopsuvähk on paljuski seotud suitsetamisega, kuid tubakasuitsuga kokku puutumiseks ei pea inimene ise suitsetama. «Kui mõtleme noortele inimestele, kes töötavad baarides, restoranides, kus on suitsetamine lubatud, siis nemad viibivad tunde sigaretisuitsu sees. Ka neil tõuseb tubakasuitsust tingitud kopsuvähi oht,» rääkis arst.

Kui töökohal on mingisugused õhus lendlevad ained mängus ning tekivad juba hingamisraskused, diagnoositakse allergiline, krooniline või põletikuline haigus, tuleks Ojamaa sõnul mõelda, kas see töö ikka sobib. 

Paljud tööga seotud vähijuhtumis on ennetatavad

  • Kemikaalide kasutamine tõusuteel, sest traditsioonilisi töövõtteid asendavad kemikaalipõhised tehnoloogiad (pestitsiidid, plast, isolatsioon jne).
  • Ohtlikud ained on enim levinud põllumajanduses, tootmises ja ehituses.
  • Kantserogeenid põhjustavad enamiku ELis surmaga lõppevatest kutsehaigustest.

Igal aastal tööalase kantserogeeniga kokkupuute tagajärjel:

  • haigestub ELis 91 500–150 500 inimest vähki
  • sureb ELis 57 700–106 500 inimest (RIVM, 2016).

«Eestis võib olla kuni 500 juhtumit aastas, kus inimene saab töökohalt vähi. Seda riski ei ole meil eraldi välja toodud, sest ei leita algpõhjust,» rääkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.

Ta tõi välja eelmisel nädalal Saaremaal aset leidnud juhtumi, kus töötajad tahtsid teha ametiühingu. «Tööandja ehmus sellest nii ära, et jagas välja respiraatorid. Aga kas need respiraatorid ka sobisid, seda keegi ei kontrollitud,» sõnas Peterson.

Petersoni hinnangul on olulisim teha töökoha riskianalüüs, sest alles siis kui konkreetsed riskid on paigas, saab hakata rääkima nende maandamisest. «Kui seda tehtud ei ole, peavad analüüsi nõudma töötajad,» ütles ta. Peterson nendib, et praeguse seisuga pole pooles ettevõtetes riskianalüüsi tehtud ning selle kohta puudub selge register.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles