Miks politsei nüüdsest kanepitarvitajatele karistuse asemel professionaalset nõustamist pakub? (2)

«Kahjuks oleme aastakümneid inimesi karistanud, kuid on näha, et narkootikumide tarvitamist see vähendanud ei ole,» sõnas üks programmi eestvedajatest, Tervise arengu instituudi Aljona Kurbatova.

Statistika näitab, et 1995. aastal oli 15–16 aastaste seas mingit narkootikumi proovinud seitse protsenti. 2015. aastaks oli samas vanusegruppis narkootilist ainet proovinud juba 38 protsenti noortest ja 26 protsendi puhul oli tegu kanepiga. Täiskasvanute seas on elu jooksul narkootilist ainet tarvitanute osakaal 20 protsenti, seal hulgas meestest 27 on seda teinud protsenti ning naistest 14 protsenti.

Tervise Arengu Instituudi, justiitsministeeriumi ja Põhja prefektuuri koostöös käivitus sellel nädalal pilootprogramm, mille käigus suunatakse Harjumaal sh Tallinnas politseile vahele jäänud kanepit või selle analooge tarvitanud või neid väikeses koguses omanud inimesed nõustamisele.

Politsei näeb, et trahvimisest kasu pole

Kurbatova sõnul võttis Põhja prefektuur idee vastu positiivselt ja on igati aktiivselt selle elluviimises kaasa löönud. «Nad näevad samuti, et trahvimine ja pidev karistamine ei toimi, sest see ei tegele tarvitamise põhjustega ning politsei tabab ikka ja jälle samu inimesi,» sõnas ta.

Vabatahtlikult on alates esmaspäevast ennast nõustamisprogrammile kirja pannud juba viis inimest, politsei poolt programmi suunatud inimeste kohta Kurbatoval veel infot ei ole. Tema sõnul on selline meetod teistes riikides narkootikumide kasutajate arvu vähendanud ning kui programmi saadab edu, läheb see riigi toel käiku ka ülejäänud Eestis.

Programm pandi kokku Ameerika näitel

Nõustamisprojektiga hakkavad tegelema kaheksa spetsialisti vaimse tervise MTÜst Peaasjad. «Selle sarnast ei ole varem Eestis tehtud, programmi pani Ameerika näidetest kokku Aili Maar Põhja-Tallinna regionaalhaiglast,» rääkis üks nõustamisega tegelevatest kliinilistest psühholoogidest Anna-Kaisa Oidermaa.

Võimalik on läbida kuni kuus kohtumist, kuid vaid üks neist on kohustuslik seaduserikkujale. Seetõttu on psühholoogi sõnul esimene kohtumine olulisim ning sellega tuleb aru saada probleemi tõsidusest: kas tegu oli vaid ühekordse tarvitamisega või on juba tekkinud sõltuvus ning mil määral takistab kanepitarvitamine elu? Samuti selgitame põhjalikult konfidentsiaalsuse põhimõtteid ja seda, et me ei saa ega anna mingit informatsiooni politseile edasi, välja arvatud see, kas inimene on nõustamisele ilmunud või mitte, sõnas psühholoog.

Üks kohtumine on kohustuslik, teised vabatahtlikud

«Üks kord on kohustuslik, et politsei saaks menetluse lõpetada võimalikult kiiresti, see kohtumine tuleb teha ühe kuu jooksul peale menetluse algust,» rääkis ta. Kui teha kohustuslikuks rohkem nõustamissessioone, ei saa Oidermaa sõnul häid tulemust garanteerida, sest inimesel tekib sundluse tunne. Tema sõnul on see esimene kohtumine poolsunniviisiline ning programmiga ei loodeta tegelikult, et kõiki nõustamisele tulnuid on võimalik veenda kanepist loobuma. «Me saame saame panna inimesed oma käitumist mõtestama ning aidata leida probleeme või tarvitamise põhjuseid. Kuueks kohtumiseks peab inimesel endal motivatsiooni olema ning kui ta tuleb tagasi, saame temaga juba süvitsi tööle hakata,» rääkis psühholoog.

Proovime leida inimese ootused kanepi suhtes ehk põhjuse, miks ta seda tarvitab, rääkis psühholoog. Oidermaa sõnul võib esineda vaimseid ja ka füüsilisi häireid, mis on seotud just kanepi tarvitamisega. Sageli esineb tarvitajatel aga juba varasemaid vaimse tervise probleeme, nagu ärevus või depressioon, mida siis kanepiga leevendada püütakse.

Kanepist otsitakse rahu ja meelelahutust

Üks levinuimaid põhjusi, miks inimesed kannabinoide tarvitavad, on enese rahustamine ja lõõgastamine. Sellega proovitakse peletada halba enesetunnet ning teinekord tehakse Oidermaa sõnul kanepit lihtsalt igavusest, et elu huvitavamaks muuta.

«Kanepist räägitakse poolideoloogiliselt nagu oleks see süütu taim, kuid uuringud näitavad, et sagedasti tarvitatakse aretatud või sünteesilisi kannabinoide, mille THC sisaldus on väga kõrge,» rääkis Oidermaa. Kannabinoidide pikaajalise tarvitamisega seostatakse ärevust, uneprobleeme, mälu ja vaimse töövõime häireid. Esmaste psühhoosidega tegelenud Oidermaa sõnul on kanep sageli psüühhootiliste häirete vallandaja ning paljude esmaste psühhooside taga.

Kui inimesel avastataksegi kahtlus psüühilisele häirele, suunatakse ta edasi abi otsima. Oidermaa sõnul on programmi üks eesmärk kaardistada kanepiga seotud probleeme ning arendada nõustamisvõrgustikku.

Igal aastal menetleb politsei umbes 2000 täisealist inimest kanepi tarvitamise või väikses koguses omamise tõttu. Esialgses programmis pääseb politsei poolt suunatud inimestest nõustamisele 200 täiskasvanut, kuid TAI soovib programmi jätkata ja laiendada üle kogu Eesti. 

Kõigil, kes soovivad veel programmiga liituda, tuleb saata enda kontaktandmed ja täisnimi e-posti aadressil kanep@peaasi.ee või helistades kellaaegadel 9.00-17.00 numbril 516 3356.