/nginx/o/2018/04/30/7816600t1h29b2.jpg)
Tervilislike eluviiside jälgimisel leiti otsene mõju, haigustevabama ja pikema elu näol.
Viis harjumust, mis võivad elueale lisada rohkem kui aastakümne
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
30. aprill 2018, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed, kes jäävad täiskasvanueas nende viie harjumuse juurde, võivad oma elueale aastakümneid lisada, selgus suures käitumise ja eluea seoseid analüüsivas uuringus, mida vahendab The Guardian.
Harvardi ülikooli teadlased kasutasid küsitlusi ja 123 000 vabatahtliku terviseandmeid, et mõista, kui palju kauem inimesed elasid, kui nad sõid tervislikku toitu, hoidsid kaalu kontrolli all, tegid regulaarselt trenni, jõid mõõdukalt alkoholi ja ei suitsetanud.
Kui teadlased arvutasid välja osalejate keskmise eluea, märkasid nad tervislikest harjumustest tulenevat kasu. Võrreldes inimestega, kes neist harjumustest ühtegi ei jälginud, oli nende eluiga, kes jälgisid kõiki, üle kümne aasta pikem. Mehed elasid vastava tervisliku elustiiliga 14 aastat ja naised 12 aastat kauem.
Viis tervisele kasulikku harjumust olid:
- mitte suitsetamine,
- kehamassi indeks vahemikus 18-25,
- vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivusega treeningut päevas,
- naistel mitte rohkem kui 150 milliliitrine klaas veini päevas, meestel maksimaalselt kaks klaasi,
- toit, kus on palju puu- ja juurvilju ning täistera, vähe punast liha, küllastunud rasvu ja suhkrut.
Mehed ja naised, kes jälgisid neid kasulikke harjumusi, surid 30-aastase uuringuperioodi vältel 82 protsenti väiksema tõenäosusega südamehiagusesse ja 65 protsenti väiksema võimalusega vähki, võrreldes kõige vähem tervisliku eluviisiga inimestega.
Kuigi need tervislikud harjumused on inimestele üldiselt teada, on põhiküsimus selles, miks neid siiski ei jälgita. Osa probleemist on raskused suitsetamise mahajätmisel, pidev ebatervisliku toidu kättesaadavus, halb linnaplaneerimine, mis teeb inimestele väljas treenimise ja liikumise keeruliseks.