/nginx/o/2018/05/02/7819811t1ha21f.jpg)
Nii nagu paljud teisedki kroonilised haigused, ei pruugi ka emal esinev astma jätta loodet puutumata. Küll aga annab igasuguseid riske õige astmaraviga ennetada.
Tervisenõu: kas raseda astma paneb loote ohtu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Perearst vastab pulmonoloog Marily Jaagor:
Astma on üks levinumatest kroonilistest haigustest, mis võib mõjutada raseduse kulgu. Mitmed uuringud on näidanud, et halvasti kontrollitud astma on ema ja lapse tervisenäitajate halvenemise riskitegur. Ei ole üheselt mõistetav, kas see on seotud astma otsese efekti, astmaravimite, halvema sotsiaalmajandusliku seisundi või muude teguritega.
Astma esinemine emal on seotud suurema riskiga väikese sünnikaaluga lapse sünniks. Samuti on astma risk üsasisesele kasvupeetusele, enneaegsele sünnitustegevuse algusele ning rasedustoksikoosi tekkele. Nende seisundite tõttu on ka suurenenud risk keisrilõikeks. Astmaga rasedatel on võrreldes tavapopulatsiooniga kergelt suurenenud risk kaasasündinud väärarenguteks (huulelõhe koos või ilma suulaelõheta).
Hea kontroll astma üle vähendab komplikatsioonide tekke riski. Seetõttu on oluline optimeerida astma ravi, saavutada võimalikult hea kopsufunktsioon ja vähendada ägedate astmahoogude võimalikkust.
Astma kulg raseduse ajal võib olla väga muutlik. Umbes kolmandikul rasedatest paraneb kontroll astma üle, kolmandikul astma sümptomid süvenevad ning ülejäänutel kulgeb astma muutusteta. Astma kulg raseduse ajal sarnaneb enamasti kuluga eelnevate raseduste ajal.
Astma ägeneb sagedamini juba jaske astmaga rasedatel. Kerge astmaga rasedatel tihti astmakontroll paraneb või jääb muutumatuks. Astma ägenemised toimuvad enamasti 24.–36. rasedusnädala vahemikus. Sageli astma sümptomid taanduvad raseduse viimasel neljal nädalal. Raseduseaegsed muutused taanduvad enamasti kolmandaks sünnitusjärgseks kuuks.
Astma ravi raseduse ajal hõlmab astma kontrolli ja kopsufunktsooni hindamist, nõustamist, kaasuvate seisundite (allergiline riniit, gastroösofageaalne refluks) ravimist ning astmaspetsiifilist farmakoteraapiat. Oluline on hoiduda astmat ägestavatest teguritest (allergeenid, tolm, külm õhk). Koormusastma korral on soovitatav 30 minutit enne koormust manustada lühitoimelist bronhilõõgastit (SABA). Soovitatav on gripivastane vaktsineerimine ning võimalusel infektsioonidest hoidumine. Kindlasti on raseda ja loote seisukohalt oluline suitsetamisest loobumine.
Rasedaid astmapatsiente tuleb nõustada ja julgustada regulaarse ravi kasutamise osas. Soovitatav on astmaga patsiente raseduse ajal jälgida iga nelja nädala möödudes. Astma medikamentoosne ravi raseduse ajal on astmeline nagu tavapatsiendil. Võrreldes tavaolukorraga ei ole soovitatav raseduse ajal vähendada astma ravi, vaid oodata sellega sünnitusjärgse perioodini.
Loe ka teisi tervisenõu lugusid: