Küünenaha närimine viis noore mehe elu ja surma piirile

28-aastane Hanoman hakkas end varsti pärast küünenaha närimist halvasti tundma, ise teadmata, et tema veres levib ohtlik infektsioon, vahendab Mirror. Mees põdes ligi kaks nädalat gripilaadseid sümptomeid ning arvas, et on lihtsalt külmetunud.

«Varem närisin kogu aeg küüsi, see oli üks närviline harjumus. Korra närisin ainult küünt ümbritsevat nahariba, see oli veidi valus, aga ma ei mõelnudki sellele,» rääkis ta väljaandele. Gripilaadsed sümptomid läksid aina hullemaks, mehel olid külmavärinad, järgmisel hetkel jälle palav jne. Seda seniks, kui tema sõrm üles paistetas ning süda hakkas puperdama.

Mees läks reedel töölt varem koju ning lootis terve nädalavahetuse puhata. «Mõtlesin, et lihtsalt magan välja. Läksin magama reede õhtul ja ärkasin alles järgmisel päeval kell 14,» meenutas ta. Tõbist Hanomani tuli vaatama tema ema, kes märkas kohe, et pojaga pole kõik korras ning kutsus kiirabi. Selleks ajaks oli mehel tõusnud juba kõrge palavik.

«See oli üsna jube – olin 24 tundi tilgutite all ning pideva jälgimise all. Mulle öeldi, et jõudsin haiglasse viimasel minutil, olin juba lähedal septilisele šokile. Meedikud tunnistasid seda alles siis, kui mul oli juba parem, sest nad ei tahtnud mind varem muretsema panna,» kirjeldas Hanoman.

Sepsis ehk veremürgistus on eluohtlik kogu keha põletik, mis tekib seene või nakkuse pääsemisel organismi ja selle kiirel levikul. Sepsise levimisel võib areneda septiline šokk, mis on väga sage surmapõhjus. Sepsise sümptomid on palavik või alajahtumine, kõrgenenud pulss, vähenenud urineerimisvajadus, suurenenud veresuhkru tase, uimasus ja segadusesolek jm. Hanoman tunnistas, et ei teadnud varem sepsisest midagi ning pidas haigust pelgalt külmetuseks.

«Mulle ei meeldi tööl aega maha võtta, vaid üritan edasi pingutada. Arvan, et paljud teevad sama ning see on väga ohtlik, kuna haigus võib tabada igaüht olenemata vanusest,» tõdes mees.

Briti sepsiseühingu juht dr Ron Daniels märkis samuti, et noore mehe juhtum annab tõestust, et eluohtlik infektsioon ei vali inimest vanuse järgi. «On eluliselt tähtis, et inimesed oleksid sellest teadlikud, juhul kui nende lähedane on sarnase haigusega kimpus. Kui ta tunneb end halvemini kui varem, siis peame olema valmis aduma, kas tegu võib olla sepsisega,» nentis arst.

Vastab tõele, et küünte närimine ja vigastamine võib tekitada haiguseohu, sest kui küünte ümbruses on lahtisi haavu, võivad need kergesti nakkuse külge korjata. Arvatakse, et küüsi närib hinnanguliselt iga kolmas inimene. «See tundub kui arstide räägitav õudusjutt, ent igaüks peaks sellist küünte vigastamise riski teadma ning üritama halvast harjumusest vabaneda. Nagu paljud teised harjumused, on ka see inimese peas kinni ning nippe sellest loobumiseks on mitmeid. Loobumise raskused on tühised võrreldes terviseriskidega,» rõhutas arst.