/nginx/o/2018/05/07/7829514t1h45c8.jpg)
Suunurk kõditab ja jalgevahe sügeleb, kui vohama lööb herpes. Selle viirusega pistab rinda neli miljardit inimest. Uus vaktsiin võib peatada haiguse tugevaima relva ja ravida nakatunud terveks.
Vaktsiin peletab tülika herpese eemale
7. mai 2018, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpueksam on juba paari päeva kaugusel ja mõte kohtumisest eksamineerijaga põhjustab juba mitmendat nädalat ärevust, kirjutab Imeline Teadus. Nagu sellest oleks veel vähe, hakkab just nüüd ülahuul sügelema ja kipitama ning mõne tunniga tekivad sinna väikesed punased tursed ja vedelikku täis villid. Ühe-kahe päeva pärast villid lõhkevad ja eritavad selget või piimjat vedelikku. Ajastus on ärritav, sest just siis, kui on käes suulise eksami aeg, on lõhkenud villidest jäänud lahtised haavandid. Need on hellad ja ebameeldivad ega suurenda mitte kuidagi enesekindlust, mida eksamiküsimustele vastaja hädasti vajab.
Ligi kaks kolmandikku rahvastikust teab seda tunnet. Neid piinavad regulaarselt külmavillid, mis tavaliselt löövad välja stressirikkal ajal või siis, kui immuunsüsteem on nõrgenenud, näiteks külmetuse korral – sellest ka külmavillide nimetus. Teistel tekivad samasugused sümptomid jalgevahel, kus villid avalduvad suguelundite ümber. Mõlemal juhul põhjustavad puhanguid herpes simplex’i viiruse ehk lühendatult HSV eri variandid. See viirus hiilib immuunsüsteemist mööda ning kolib kutsumata külalisena keha närvirakkudesse, kust ei lahku enam kunagi.
Aeg-ajalt viirus ärkab ja tekitab haaratud kehaosal ville. Nõrga immuunsüsteemiga inimestel tekivad lekkivad haavandid tihedamini. Siiani on herpest olnud peaaegu võimatu vältida ja ravida, kuid uus vaktsiin on andnud paljutõotavaid tulemusi loomkatsetel. See ründab kolme tüüpi valke viiruse pinnal ning hoiab viiruse keharakkudest eemal. Ühtlasi annab vaktsiin immuunsüsteemile relva, millega viiruseosakestega võidelda. Loodetakse, et vaktsiin muudab inimesed selle nakkuse suhtes immuunseteks ning ravib terveks ka juba nakatunud inimesed.
Rohkem kui 130 herpesetüübist võivad inimest nakatada vaid üheksa. Neist kaks herpes simplex’i viirust, HSV-1 ja HSV-2, on levinuimad ning samas ravile allumatud. HSV-1 nakatab peamiselt naharakke huulte ümber ja põhjustab huuleherpest, HSV-2 ründab aga suguelundite ja päraku ümber olevat nahka, tuues kaasa genitaalherpese.
Need kaks viirust hoiavad teineteist ohjes - kui inimene on nakatunud ühte HSV varianti, siis risk nakatuda ka teise on väike. See seletab, miks umbes 67 protsenti maailma rahvastikust on nakatunud HSV-1-ga, samas ainult 25 protsenti HSV-2-ga: vanemad nakatavad oma lapsi musitades tihti just HSV-1-ga. Seetõttu avalduvadki paljudel külmavillid juba varases eas ning kui nad hiljem alustavad seksuaalelu ja puutuvad kokku HSV-2-ga, hoiab huultel haavandeid tekitav viirus oma rivaali keha alumisest osast eemal.
Loe herpesest ja sellest vabanemise väljavaadetest lähemalt mai Imelisest Teadusest!