Hea uudis: kohv ei jää veele janukustutajana alla

Kohvisõbrad võivad rõõmustada, sest kohvi ja (musta) tee halb, vedelikke väljutav toime on pigem ülepaisutatud, vahendab Business Insider. Rahvusvahelise toitumisteabe nõukogu ekspert Ali Webster kinnitas, et ainult kohvi ja teed juues on pigem see oht, et tarbid liiga palju kofeiini, mitte et jääksid vedelikupuudusesse.

«Kui juua kohvi suurtes kogustes – vähemalt viis tassi päevas -, võib kofeiin põhjustada mõninga diureetilise efekti, mis tähendab, et kehas suureneb uriinitootmine, et osast vedelikust vabaneda,» kirjeldas ta. See aga ei tähenda, et keha jääb siis kohe vedelikupuudusesse. Webster kinnitas, et kuna tee ja kohv on siiski veepõhised, omastab inimene neist normaalses koguses vedelikku ning see kaalub diureetilise mõju üles. «Lisaks suureneb ajapikku kofeiinitaluvus ning sellega koos väheneb ka diureetiline toime,» lisas ta.

Kohvi seostatakse vedelikupuudusega muuhulgas seepärast, et suhu jääb justkui kuiv tunne. See võib olla aga ekslik ning mitte seotud vedelikupuudusega. «Suukuivus tekib tanniinide tõttu, mida leidub kohvis, tees, mõnes puuviljas ja tumedas šokolaadis. Kui neid sööme-joome, seotakse tanniinid meie süljega, mis tekitabki kuiva aistingut,» selgitas Webster.

Kohv versus vesi uuringu on koostanud ka Birminghami Ülikooli sporditeaduskonna teadurid. Nad võtsid luubi alla 50 meessoost kohvisõpra, kes tavaliselt tarbisid 3-6 tassitäit kohvi päevas. Neil lasti kolmepäevaste tsüklite kaupa tarbida kas 4x200 ml kohvi või sama palju vett. Kui vee- ja kohvipäevi võrreldi, siis selgus, et uriinianalüüside järgi esines vett ja kohvi tarbides väga väikseid erinevusi vedelike omastamises. Teadlased tegid sellest järelduse, et ka kohv võib olla adekvaatne vedelikuallikas. Kuigi tegu on Websteri sõnu kinnitava tulemusega, tuleb siiski meeles pidada, et tegu on vaid väga väikse valimiga uuringuga.

«Nii kohv kui tee on väga sobilikud joogivalikud. Tervetele täiskasvanutele on ohutu päevane kogus 400 milligrammi kofeiini, mis on võrdeline umbes nelja tassi kohvi või kaheksa tassi musta teega. Taimeteed üldiselt kofeiini ei sisalda,» tõi Webster näiteid. Samas võivad suure kofeiinitarbimisega kaasneda ikkagi kõrvalmõjud, nende seas kõhuhädad, kõrvetised, ärevus, närvilisus, unetus, südamepekslemine. Webster soovitab siiski mitte tarbida ainuüksi kohvi ja musta teed, vaid vahelduseks ka mõnda kofeiinita jooki. Kahtlemata on parimaks valikuks vesi.

«Keskmiselt saame 80 protsenti oma veevajadusest kätte jookidest ja 20 toitudest, eriti vesistest puu- ja köögiviljadest. Vee joomine on oluline ainevahetuse seisukohalt, et kehast sujuvalt jäätmed välja viia. Kui inimese neerud on korras, imbub üleliigne vesi seedetrakti, see filtreeritakse läbi neerude ning väljutatakse uriiniga. Neeruhaigustega inimestel võib suurte veekoguste filtreerimisega raskusi olla, mistõttu jääb keha vett kinni pidama,» rääkis Webster.

Seda, kas keha on vedelikupuuduses, saab kergesti selgeks teha uriini värvi põhjal. See peaks olema helekollane. Mida tumedam uriin, seda rohkem peaksid hakkama mõtlema vee joomisele. Niisamuti annab vedelikunappusest märku joogijanu – see tähendab, et tõenäoliselt juba kannatadki vedelikupuuduse all.