Ema toitumine ja elustiil võivad määrata, kas lapsest saab allergik

Funktsionaalse toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul on toiduallergia ja –talumatuse sümptomid küll sarnased, ent sageli reageerib vanem üle juba siis, kui lapsel tekib paar-kolm punast täppi. Sel juhul tuleks last pigem rahulikult jälgida, mitte tõtata diagnoosi panema, rääkis ta toitumisnõustajate ühenduse laste toitumise konverentsil. 

Väikelapsel tekib allergia pigem toidust, ent kuna eri üleminekud on allergikutel tavalised, võib suuremaks kasvades tekkida allergia ka õietolmu, loomakarvade jm vastu. Ka allergiline nohu ilmneb pigem teismeeas, rääkis Holsting. Mõnevõrra sõltub allergia avaldumine sellest, milline on olnud ema rasedus ning lapse elukeskkond.

Allergiaid võib aina enam esineda seepärast, et lapsed kasvavad väga puhtas keskkonnas ning vähenenud on kontakt loodusega. Kui laps elab aga tiheda asustusega linnas, puutub ta kokku aina rohkemate inimestega ning on vastuvõtlik kõiksugu infektsioonidele. «Lisaks on vaktsineerimine, paranenud hügieen ning antibiootikumite kasutamine alandanud kokkupuudet mikroobidega, mis mängivad kriitilist rolli immuunsüsteemi küpsemisel esimeste eluaastate jooksul. Maal kasvavatel lastel on allergiliste haiguste tekkerisk väiksem,» tõdes toitumisnõustaja.

Ema olulised head bakterid

Lapse allergia tekkes võib rolli mängida juba see, milline on olnud ema rasedus ning sünnitus. Seda kutsutakse vanade sõprade hüpoteesiks, mille puhul on küsimus lapse vastupanuvõimet mõjutavas soolestiku mikrobioomis. «Seda mõjutavad ema suitsetamine ja stressitase raseduse ajal, keisrilõike sünnitus, rinnaga toitmise kestvus, varajane kokkupuude loomadega ja elamine linnakeskkonnas. Sündides saab laps kaasa ema head bakterid, mis määravad tema mikrobioomi arengu ja immuunsuse väljakujunemise,» kirjeldas Holsting.

Mida rohkem stressis on rase, seda ärevamad on ka tema lapsed ning uuringud on näidanud, et neil lastel on mikrobioomi tase väiksem. Kui laps sünnib keisrilõike teel, siis võib olla tema esimene nahakokkupuude hoopis meedikuga ning väheneb samuti võimalus emalt vajalikke baktereid saada. Ka rinnapiim toidab neidsamu tuhandeid häid baktereid, kes on asunud lapse organismi elama, mistõttu soovitab Holsting imetada nii kaua kui võimalik.

«Arvatakse, et kui kumbki vanem pole allergik, siis on lapsel allergiarisk ikkagi 20 protsenti,» nentis ta. Selleks, et lapsel oleks võimalikult väike risk allergia tekkeks, tuleb emal tegeleda juba raseduse ajal ennetusega. Holstingu kinnitusel soovitatakse allergikust rasedal tarvitada oomega-3-rasvhappeid, probiootikume ja prebiootikume, mis vähendavad kehas põletikke ning rikastavad mikrobioomi.

Tugeva immuunsüsteemi tagab nii emal kui lapsel tasakaalustatud toitumine. Näiteks võib lapsele pakkuda hapendatud toite, millest ta omastab häid baktereid. Palju oleneb ka sellest, kui tihti lapsed saavad õues liikuda  ja karastuda. «Arvatakse, et lapse immuunsust saab hoida toidulisanditega, aga seda tugevdab ikka õues jalutamine, mitte kaks tundi Kaubamaja Osturallil osalemine,» märkis Holsting. Talvelgi ei tasu niivõrd külma karta, vaid tuleb ikka vahel lapsed riietesse pakkida ja õues käia, sest seegi karastab immuunsüsteemi.

Toidutalumatus seevastu nõuab suuremat tähelepanu, toidulaua ning sümptomite analüüsimust. Enamlevinud toidutalumatused on järgmised:

Laktoositalumatus

• Seedeprobleeme (kõhuvalu, gaasid, puhitus, kõhulahtisus) tekitab piimasuhkur
• Tihti geneetiline, vahel isegi juhtub, et vanem saab oma talumatusest teada lapse diagnoosi tõttu, sest vanem on ise piimatooteid ebamugavustunde pärast vältinud.
• Avaldub 5.-20. eluaasta vahel, Eestis võib teatud tasemel laktoositalumatust esineda 20-30 protsendil elanikkonnast.
• Ei pruugi olla eluaegne, võib esineda näiteks kõhuviiruse tagajärjel (mööduv nähtus).
• Piimaga seondub veel harvaesinev geneetiline galaktoseemia, mis ilmneb juba beebi esimestel elupäevadel, kuna ta ei talu ka rinnapiima. Beebi ei jaksa enam rinda imeda, oksendab, paarinädalaselt on juba raskesti haige. See laps peab laktoosi ja laktaasi vältima elu lõpuni.

Tsöliaakia

• Geneetilise eelsoodumusega, selle vallandab nisu, rukki, odra ning mõnel puhul ka kaera tarbimine.
• Gluteeni toimel tekib autoimmuunne reaktsioon, mis tekitab peensoole limaskestas kroonilise põletiku, toitainete imendumishäired ja nende vaeguse organismis.
• Kokkupuudet gluteeniga peab täielikult vältima, see võib reaktsiooni tekitada juba näiteks köögis leviva tolmuga. Gluteeni võib olla isegi lõhna- ja maitseainetes, sojakastmes, ketšupis, värvides, kosmeetikas, ravimites jm.
• Esineb ka mittetsöliaakialine gluteenitundlikkus, kus analüüs ei kinnita tsöliaakiat, aga sümptomid kaovad gluteenivaba menüüga.
• Teravilju ei saa menüüst omaalgatuslikult välja jätta, vaid tuleb konsulteerida spetsialistiga, kes annab nõu, kust saada vajalikud vitamiinid ja mineraalained.

Histamiinitalumatus

• Organism reageerib toidus leiduvale histamiinile. Histamiini vabanemist organismis soodustavad maasikad, tomat, tsitruselised, šokolaad, alkohol jm. Palju histamiini leidub pika valmimisajaga juustudes ja punases veinis.
• Tuttav migreenikutele, sest esinevad peavalu, pearinglus, isutus, iiveldus.

Sulfitite talumatus

• Võib vallandada astmaatilisi probleeme, sümptomiteks on näo punetus ja õhetus.
• Sulfiteid leidub punases veinis, kuivatatud puuviljades, erinevates konservides jm.

Glutamaatide ja lisaainete talumatus

• N-ö Hiina köögi sündroom – kuna Hiina köögis on palju maitsetut toitu, muudeti seda glutamaadi lisamisega maitsvaks.
• Sümptomiteks näoturse, nahapunetus, peavalu, astma, nõgestõbi jm.
• Lapsed on lisaainetele sageli tundlikumad, neil esineb ägedamaid reaktsioone, aga talumatust esineb siiski igas vanuses.