Vale tehnika võib kepikõndija suisa ohtu panna

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kepikõndijad.
Kepikõndijad. Foto: Michaela Moritz / PantherMedia / Michaela Moritz

Kepikõnd on tavakõnnist märksa efektiivsem - seda harrastades töötab enamik lihaseid, suureneb südame löögi­sagedus ja energiakulu, vähenevad lihaspinged, paraneb tasakaalutunnetus ja kasvab hapnikutarbimine, kirjutab Eesti kepikõnni liidu president Rein Randver Hiiu Lehes.

Samas on väga oluline see, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad isegi tervisele halvasti mõjuda, tõdes Randver. Meeles tuleb pidada seda, et kõnnikepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, kere veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge.

Sage eksimus on see, et kepid viiakse liialt ette, mistõttu jääb samm lühikeseks või jääb käsi lõpuni taha lükkamata ning keha on liiga püstises asendis.

Lühidalt – kõnnikeppidega käimist peab õppima. Koos kevade tulekuga lükkas kepikõnni liit taas käima projekti «Kepikõnni Ekspress», mille raames pakutakse üle Eesti tasuta koolitusi ja tutvustatakse kepikõnniga seonduvat. Ees ootab 12. mai, rahvus­vaheline kepikõnni päev, mida tähistatakse mitmel pool liikumisüritustega. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles