Toitumisteadlane: kas liha asemel võivad meiegi toidulauale jõuda putukad?

Prognooside kohaselt kasvab Maa elanikkond 2050. aastaks 9,6 miljardini, kusjuures 65 protsenti elab neist linnades. Nende toitmiseks on põllumaa, joogivesi ja keskkond surve all ning kliimasoojenemise oht suur. Paljude elanike isu liha järgi aina tõuseb, mistõttu suureneb pidevalt ka lihatootmine, ulatudes juba üle 322 miljoni tonni aastas.

Kuna liha tootmine kurnab pinnast, saastab vett ja toodab kasvuhoonegaase, algatati 2003. aastal USA-s kampaania «Söö vähem liha». Tänaseks on sellest välja kasvanud «Meatless Monday» (lihavaba esmaspäev - toim), mis toimib näiteks Suurbritannias, Brasiilias, Austraalias, Belgias. Aasta eest oli see aktiivne 44 riigis. 2010. aastal muudeti San Franciscos esmaspäev ametlikult lihavabaks.

Kampaania toimib, kuna USA-s on ligi kümne aastaga vähenenud seal populaarseima lihaliigi - veiseliha - tarbimine ligi viiendiku. Kui meil arutatakse, kas üks päev nädalas võiks koolitoit olla lihavaba, oleks soovitatav eeskujuks võtta paljud USA koolid, kus see toimib.

Kergemate piirangutega taimetoitlus

Eestiski suureneb liha ja lihatoodete tarbimine. 2016. aastal tarbiti neid kokku 108 100 tonni ehk ligi 80 kilo elaniku kohta. Meil süüakse veiseliha üsna tagasihoidlikult, kuid tasub teada, et selle tootmine nõuab palju rohkem maad, väetisi ja vett kui sea- või linnuliha tootmine. Lisaks toodavad veised metaani, mis on ligi 20 korda süsinikdioksiidist ohtlikum. Veiseliha tootmisel eritub 4-5 korda rohkem kasvuhoonegaase kui sea- või linnuliha tootmisel.

Viimatel aastatel levib elanike hulgas aina enam taimetoitlus. Kuna kõigile see ei sobi, on populaarsust võitmas fleksitarism ehk osaline taimetoitlus. See näeb ette, et toidusedeli põhiosa moodustab taimetoit, liha süüakse vaid nädalalõppudel ja pidulikel sündmustel. Fleksitarismi eesmärgiks on süüa tervislikumalt ja vastutustundlikumalt, kuid ilma rangete piiranguteta. Alustamiseks võiks loobuda lihast ühel päeval. Ka Eesti elanikud võiksid vähendada liha tarbimist säästes nii elukeskkonda ja oma tervist.

Valitsuse tasemel püütakse vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni, esitades rangemad nõuded energiatootmisele, transpordile ja ehitamisele, kuid mitte lihatootmisele, kuigi seda on nõudnud paljud keskonnakaitseorganisatsioonid. Igaüks saab aga ise veidi kliimasoojenemist mõjutada, kui loobub ühel päeval nädalas liha söömisest.

Putukad söögiks?

Üheks võimaluseks inimeste valguvajaduse rahuldamiseks ja keskkonna säilitamiseks kujuneb tulevikus putukate kasvatamine. Näiteks ritsikad vajavad sama koguse valgu tootmiseks kuus korda vähem toitu kui veised, neli korda vähem kui lambad ja kaks korda vähem kui sead ja broilerid. Putukatest valmistatud pulbri kujul valk on kõrge toiteväärtusega, rasvasisaldus tagasihoidlik, see sisaldab vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid. Putukate kasvatamisel eritub tunduvalt vähem kasvuhoonegaase.

2003. aastast saati julgustab ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) riike kasvatama söödavaid putukaid, varustades neid vastavate teadmistega ja toetades pilootprojekte. FAO on registreerinud ligi 1900 söödavat putukaliiki. 2005. aastal oli maailmas umbes kaks miljardit putukasööjat, kes elavad põhiliselt Aasias, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas, Austraalias. Viimastel aastatel on hakatud putukaid kasutama ka läänemaailmas. Nii on Vancouveris kaks restorani, kus pakutakse pitsat, mille valmistamiseks on kasutatud röstitud, jahvatatud putukaid. Šveits oli esimene Euroopa riik, kus lubati putukaid kasutada inimtoiduks ja sealne supermarket pakub putukaburgereid.

Edusamme teevad ka meie põhjanaabrid. 2016. aastal küsis Turu Ülikool soomlaste arvamust söödavate putukate kohta ning 70 protsenti vastanuist tundis nende vasti huvi. Mullu septembrist on Soomes lubatud kasvatada putukaid ja turustada neist tehtud toitu. Suurt huvi putukafarmide vastu tunnevad noored. Soomes toodetakse ka esimest kuivatatud putukatejahust tehtud leiba, mis sisaldab rohkem valku kui tavaline leib. Internetist võib osta röstitud putukaid või sadu neist valmistatud toite, näiteks röstitud putukatega maitsestatud õunapirukat, snäkke, komme jms.