/nginx/o/2015/12/01/4757081t1hf494.jpg)
«Patsientide aitamiseks on täiesti vältimatu osata eesti keelt,» ütles Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa, kelle sõnul seni on tööjõupuuduse tõttu näiteks Ida-Virumaale võetud välisriikidest tööle eesti keelt mitte valdavaid meedikuid.
Arstide liit: Eestis töötav arst peab suutma patsiendiga riigikeeles suhelda
14. mai 2018, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus seaduseelnõu järgi tuleb kõigil kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam, kirjutab Pealinn. Tulevikule mõeldes võiks luua sellise süsteemi, mis tooks noored Eestisse tulla plaanivad arstid siia juba residentuuri ajaks, lisas Rehemaa.
«Probleem on selles, et siiani on võetud Eestisse kolmandatest riikidest ehk väljaspoolt Euroopa Liitu arste, kes ei ole läbinud niisugust eriarsti ettevalmistust, nagu ELis ja Eestis nõutakse. See puudutab eelkõige endise Nõukogude Liidu aladelt – Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest tulnud arste,» selgitas Rehemaa.
Arstide liit on korduvalt teemale tähelepanu juhtinud, et seadust ja korda on vaja muuta. «See jutt on üle viie aasta kindlasti käinud. Nüüd on ministeerium selle eelnõu valmis saanud ja praegu on see riigikogus menetluses. Välisarstide kvalifikatsiooni vastavust hakkab kontrollima Tartu Ülikool,» lisas Rehemaa.
Rehemaa tõi välja, et uude seadusesse tuleks lisada nõue, et kolmandate riikide arstid peavad praktika sooritamiseks, registrisse kandmiseks ja tööle asumiseks oskama eesti keelt. «See on tegelikult probleem, sest me teame, et näiteks Ida-Virumaal on selliseid arste, kes ei valda eesti keelt. Natuke kahetsusväärne, et Eesti riik ega sealsed tööandjad ei ole suutnud seda puudujääki likvideerida – nõuda keeleoskust ja aidata neid keeleõppel, mis oleks kindlasti vajalik,» tõdes Rehemaa.
Ta nentis, et kõige suurem tööjõuprobleem ongi Ida-Virumaal ja seni on sinna värvatud kõige rohkem välisarste, aga sinna tööjõu leidmine ei peaks olema ainult tööandja mure. «Me võime mõelda, et Ida-Virumaal on venekeelne elanikkond väga suures osakaalus, aga seal on ka eestikeelseid patsiente, nende seas vanemaid inimesi ja lapsi, kes ei suuda arstiga suhelda, kui arst ei valda eesti keelt. Ei tohi niimoodi olla, et eesti patsient ei saa oma keeles arstiga suhelda. Pealegi ei ole uus seadus ju ainult vene keelt kõnelevatele arstidele, vaid neid võib tulla väga erinevatest maadest.»
Loe lugu täismahus Pealinnast.