Kuidas ära tunda eakatele ja väikelastele ohtlikku kuumarabandust?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuumarabanduse vältimiseks võiks kanda heledaid laiu riideid ja teha regulaarseid pause.
Kuumarabanduse vältimiseks võiks kanda heledaid laiu riideid ja teha regulaarseid pause. Foto: Alexander Veltens / PantherMedia / Alexander Veltens

Kuumarabandus võib välja lüüa isegi kolm päeva peale päikese käes olemist, kannantanule tuleb kutsuda kiirabi. 

Kui keha kuumeneb üle ja ei suuda ilma välise abita maha jahtuda, on oht elundite ja lihaste kahjustusteks, vahendab Live Science

Kuumarabandus, on hüpertermia vorm, mille puhul kehatemperatuur tõuseb üle 40 kraadi. Kuumarabanduse ajal on keha loomulik temperatuuri reguleerimine häiritud ning organism vajab mahajahtumiseks välist abi. Elundisüsteemid võivad vedelikupuudusest ja kõrgenenud temperatuurist kahjustuda ning kuumarabandus võib lõppeda surmaga.

Eristatakse kahte tüüpi kuumarabandust. Üks esinev tüüpiliselt vanematel patsientidel kuumalainete ajal. Seda tuntakse klassikalise kuumarabanduse all. Teist tüüpi rabandus esineb noorematel inimestel, kes pingutavad kuumas keskkonnas üle. Füüsilisest pingutusest tulev rabandus tabab kiiresti, klassikalise kuumarabanduse puhul võib avaldumiseks minna kuni kolm päeva peale kuuma käes viibimist.

Kuumarabandus algab krampidega

Kuumakrambid, tavaliselt lihaskrambid jalas või alakõhus on esimesed kuumarabanduse sümptomid. Teised ohumärgid on minestamine, pearinglus, segadus, iiveldus, oksendamine, peavalu, väsimus, teadvusekaotus või ebatüüpiline, näiteks agressiivne käitumine. Samuti võib inimesel olla kuum, kuiv või punane nahk, kõrgenenud südame löögisagedus ja/või muutused hingamises.

Võimalikku kuumarabandust tuleb kohe ravida. Äärmuslik kuumus võib kiiresti kahjustada südant, aju, neere ja lihaseid. Esmalt tuleks kutsuda kiirabi ning viia inimene jahedasse kohta. Seejärel tuleb eemaldada võimalikult palju riideid ning nahka jahutada niiskete külmade lappidega. Samuti on abi jääkottide asetamisest kehale. Kui inimene on meelemärkusel saab abi ka veejoomisest.

Suurima riski all on väikesed lapsed, üksi elavad eakad, krooniliste haigustega inimesed ning need, kes tegelevad väga aktiivsete tegevustega. Näiteks palava ilmaga töötamisel või treenimisel võiks kanda heledaid laiu riideid, teha regulaarseid pause ning vältida kõige kuumemat aega keskpäeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles