/nginx/o/2018/05/15/7845392t1h710c.jpg)
Ultraviolettkiirgus muudab nahka vanemaks ning võib tekitada pahaloomulisi muutusi. Heledama nahaga inimestel tuleks valida tugevama kaitsega päiksekreem.
Nahaarst: peame päiksereisidel käituma teisiti kui Eesti suves
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
15. mai 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südasuvine temperatuur on inimesed päevitama meelitanud. Dermatoloog Ene Mäestu seletab Terevisioonis, et eestlastena oleme põhjamaine rahvas ja peame arvestama, et meie nahk on suhteliselt hele ja päikesetundlik.
«Eriti kui reisime tugeva päiksega maadesse, peame seal käituma natuke teistmoodi kui Eesti suves. Eesti päike on olulisemalt leebe, kui ekvaatorile lähemal asuvates paikades,» sõnas Mäestu.
Inimene saab oma nahatüüpi ning päiksekaitse vajadust ise määrata Fitzpatricku skaalal. Eesti inimesed kuuluvad enamasti teise ja kolmandasse nahatüüpi. «Tuleks vaadata, kuidas nahk päikese käes käitub – kas päevitus tekib kiiresti ja püsib kaua või vastupidi nahk läheb pigem punaseks ja päevitus tekib väga aeglaselt ning püsib vähe aega,» seletas nahaarst.
Tänapäeval soovitatakse päiksekreemi kasutada igasuguse nahatüübi puhul, heledama ja tundlikuma nahaga inimesed vajavad aga tugevamat päiksekaitsefaktorit.
Mis on kreemi pealekandmisel kõige olulisem?
Oluline on, et päikesekreemi pannakse piisavas koguses. «Täiskasvanul kulub terve kehapinna katmiseks keskmiselt kolm supilusikatäit päikesekreemi,» rääkis Mäestu. Kui viibitakse väljas otsese päikesevalguse käes, siis tuleks seda iga paari tunni järel uuesti peale kanda, seletas ta.
Ultraviolettkiirguse toimel nahk pruunistub, kuid see on seotud ka naha kiirema vananemisega, samuti võivad arsti sõnul tekkida erinevad pahaloomulised muutused ja kosmeetilised probleemid. «Selle tõttu oleks soovitatav ennast ikkagi kaitsta ka tumedama naha puhul, aga ei pea. Tegelikult ei pea ka päevitama, see pole meditsiinilisest seisukohast inimesele kuidagi vajalik,» sõnas Mäestu. Nahaarst soovitab liikuda väljas värskes õhus kerge riietusega – nii saame päikselt kätte ka jume ning D-vitamiini.
Kui nahk on läinud punaseks, siis tuleks kohe varju otsida. «Tegelikult on päevitamine salakaval, sest tavaliselt tekib punetus alles nelja tunni pärast või veelgi hiljem,» rääkis nahaarst. Põletunud nahka soovitab ta jahutada, teha külma vee mähiseid. Apteegist saab osta põletusevastaseid vahendeid.