5 põhjust, miks «mul pole trenniks aega» pole adekvaatne vabandus

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Tänapäeval näib edukas eluviis selline, mil iga hetk on justkui planeeritud ning vaevu on aega puhata ja magada. Samas pole selline elutempo kuigi jätkusuutlik ning ekslik võib olla ka arvamus, et trenniks kohe tingimata aega pole.

Enda trenni vedamine on kõige raskem samm, ent vaid üksikud inimesed on hiljem pahased, et nad seda ikkagi tegid. Pigem on pärast trenni hea tunne, et olenemata vastumeelsusest selle ette võtsid. MyFitnessPali spordiblogi annab viis nõuannet, kuidas ja mille arvelt kasvõi lühike treening oma päevakavasse mahutada.

Ka 10 minutit on parem kui üldse mitte midagi. Kindlasti suudab igaüks leida kasvõi napid kümme minutit, et hüpata hüppenööriga, teha kätekõverdusi, istessetõuse või midagi muud, mis pulssi tõstaks ja pisut higistama ajaks. Kel fantaasiat napib, saab abiks mobiiliäpid, kus on lühikeste treeningute kirjeldused olemas. Selle võid ette võtta näiteks kohtumiste vahel, näpata mõne minuti lõunapausist või teha seda ajal, mil õhtusöögi ahju panid.

Tee sotsiaalmeedias paus. Ilmselt kulutad päevas vähemalt 15 minutit sellele, et surfata Instagramis, Facebookis või Snapchatis. Suure tõenäosusega teed 99 protsenti ajast seda igavuse peletamiseks või lõunapausi sisustamiseks. Sotsiaalmeedia vaatamisele kulutatud aja võib samahästi asendada lühikese kiire treeninguga.

Tee väikseid jalutuskäike. Oluline on töölt vahepeal lühiajaliselt ära hiilida, et natuke jalgu sirutada ning mõttetööst puhata. Uuringud on näidanud Pomodoro tehnika efektiivsust, mille puhul inimene keskendub tõsiselt tööülesannetele 25 minuti jooksul ning seejärel võtab viieminutilise pausi. Ei, paus ei näe ette sotsiaalmeedias surfamist, vaid päris puhkust silmadele ja lihastele. Tee kasvõi tiir ümber maja või kõnni treppe mööda, et end liigutada ning seejärel jälle täie tõsidusega tööle keskenduda.  

Pööra tavaline tegevus trenniks. Mõtle tegevusele, mis on su päevaplaanis nagunii sees, ent mida saaks teha efektiivsemalt. Näiteks kui muidu jalutasid bussile, siis nüüd tee kiirkõndi. Tee koristades mõned vilkamad tantsuliigutused ning koera jalutamise asemel hoopis sörgi temaga. Nii ei pea päevakava oluliselt muutma, aga pingutad end liigutades rohkem.

Pea päevikut. Kui varasemad soovitused ei tule kõne alla, siis võta ette oma päevakava detailne ülesmärkimine näiteks nädala jooksul. Kui oled lõpetanud, analüüsi oma ajaplaneerimist ning vaata, kas saaksid mõnda hetke ka efektiivsemalt kasutada või mõnest tegevusest isegi loobuda? See on hea harjutus oma elujärje parandamiseks, kuna aja ja tegevuste planeerimine võib päevakavale reaalselt otsa vaadates saada hoopis uue mõõtme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles