Tallinnas alanud Euroopa HIV-teemalisel konverentsil tõdesid mitmed eksperdid, et kuigi Euroopa on maailma mastaabis jõukas piirkond, pole siin suudetud HIV levikut pidurdada.
Euroopa pole suutnud HIVd pidurdada
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
25. mai 2011, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktor Martin Donoghoe Maailma tervisorganisatsiooni Euroopa büroost märkis, et üleilmselt hakkab ligikaudu 30 aastat kestnud HIV-epideemia pidurduma, kuid Euroopas on näha jätkuvat ja üsna kiiret kasvutrendi.
Ka aidsisurmade osas on suunad sarnased – üleilmselt on näha kahanemistrendi, kuid Euroopa regioonis hoopis kasvu. Sellel on otsene seos antiretroviirusravi kättesaadavusega, mille osas ei suudeta sammu pidada viiruse leviku tempoga.
«Seda ei saa aktsepteerida, et Euroopas levimus tõuseb. Euroopa on jõukas regioon,» sõnas oma ettekandes professor Rifat Atun üleilmsest aidsi vastu võitlemise fondist. Samuti on tema hinnangul täiesti vastuvõetamatu see, et vaid osa HIV-positiivsetest eurooplastest saab ravi.
Euroopa negatiivsesse valgusesse asetavad trendid tulenevad aga suuresti Ida-Euroopa riikidest, mis pole nii heal järjel ja kus HIV levib peamiselt süstivate narkomaanide seas. Ka Eesti kuulub nende riikide sekka.
Oma ettekandes aastasse 2020 vaadanud doktor Johan Giesecke Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskusest prognoosis siiski, et viiruse levik süstiva narkomaania teel hakkab kahanema. Pigem saab valdavaks probleemiks viiruse levik meestega seksuaalsuhetes olevate meeste seas, mis iseloomustab praegu enamasti Lääne-Euroopa riike.
Giesecke nentis ka, et suuresti sõltub HIV levimus Euroopas immigratsioonist ehk siis sellest, millistest riikidest tulevad meile immigrandid ja kui ulatuslik on viiruse levimus nende koduriikides. Samuti sõltub palju asjaolust, kas teadlased suudavad välja töötada tõhusa vaktsiini või mitte.
Kindel oli Giesecke aga selles, et üheksa aasta pärast teame me HIVst palju enam kui praegu ning samuti on selleks ajaks arenenud testimistehnoloogiad: HIV-testimisest on saanud rutiinne meditsiiniline protseduur, kodustehtavaid teste saab osta apteekidest ning testi tulemused räägivad meile palju enam kui vaid see, kas inimesel on viirus või mitte.