/nginx/o/2017/05/17/6673621t1hb2ce.jpg)
Tartu Ülikooli kliinilise geneetikakeskuse juhataja, professor Katrin Õunap rääkis, et ülikallite ravimite ajastul tuleks peresid rohkem mõjutada mitte sünnitama harvikhaigusega lapsi, kes vajaks kogu elu ülikallist ravimit.
Katrin Õunap: suhtumine haruldase haigusega lapse sünnitamisse peab muutuma (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur tõi TÜ kliinikumi kevadkonverentsil välja, et sellest ajast, kui inimgenoom järjestati, on teada umbes 7000 täiendavat pärilikku haigust, aga nendest vaid paarkümmend on sellised, mille puhul saame kuidagi sekkuda, vahendas Med24. Õunap märkis seepeale, et ravitavate haiguste hulk on tegelikult juba üle 200 ja haruldaste haiguste ravimite pealetung on väga võimas. Samas tekitab see väga suure väljakutse kogu meditsiinisüsteemile.
Oluline mõte, mida on Õunapi sõnul juba Euroopa Liidu ekspertide poolt arutatud, on see, et tuleb hakata enam mõjutama perekondi tegema sünnieelset diagnostikat ja valima haige lapse mittesündimist.
«Muidugi ei saa seda kohustada, aga kui varem oli ühiskond selles suhtes väga demokraatlik, öeldes, et haigust saab ravida küll ja sünnitage veel teinegi laps, siis nüüd, kui haigus vajab ülikallist ravimit, peab ühiskond hakkama survestama perekondi tegema teistsuguseid valikuid, ennetama, kuna me ei kanna seda finantsiliselt välja,» ütles Õunap.
Loe lugu täismahus Med24 portaalist.