Vaata kaardilt, kas sinu ujumiskoha vesi on puhas

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Pelguranna/Stroomi ranna kvaliteet hinnati eelmisel aastal «halvaks».
Tallinna Pelguranna/Stroomi ranna kvaliteet hinnati eelmisel aastal «halvaks». Foto: Eero Vabamaegi / PM/SCANPIX BALTICS

Terviseamet alustas supluskohtade kontrolli, et hinnata vee kvaliteeti ning seal sisalduvate võimalike haigustekitajate hulka. 

Terviseamet alustas seoses suplushooaja lähenemisega avalike supluskohtade vee kvaliteedi kontrolli, võttes terve hooaja jooksul proove enam kui sajast suplusvee seirepunktist. 

Supluskohtade kohta leiab infot terviseameti kodulehel olevast kaardirakendusest. Sinisega märgitud supelkohad on klassifitseeritud «väga heaks», helesinisega «heaks», punasega «halvaks» ja rohelisega ületavad «piisava» soole enterokokkide piirnormi. 

Avalikud supluskohad
Avalikud supluskohad Foto: Kuvatõmmis terviseameti kodulehelt

Võetud proovides jälgitakse kahe indikaatorbakteri Escherichia coli ehk kolibakteri ja soole enterokokkide hulka. Tegemist on tavaliste ja levinud bakteritega, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Kuna soole enterokokid ja kolibakterid võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas, on nad head indikaatororganismid võimaliku hiljutise fekaalse reostatuse määratlemisel. 

Supluskohad klassifitseeritakse nelja kvaliteediklassi: «väga hea», «hea», «piisav» ja «halb». Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt kuueteistkümnest viimase nelja järjestikuse aasta jooksul võetud suplusvee proovist.

Järgmisel nädalal võetakse proove muuhulgas Tallinnas, Viimsis, Maardus, Loksal ja Anijal. Esimesed suplusvee proovid võttis Terviseamet sel nädalal Paide, Türi, Järva, Rapla ja Kose valdadest. Kokku analüüsitakse 52 avaliku supluskoha vett. Lisaks võetakse proove ka enam kui viiekümnest suplusvee seirepunktist, kus varem on asunud supelrand ning kus inimesed on harjunud suplemas käima.

Eelmise suplushooaja vältel võttis terviseamet kokku 470 suplusveeproovi, neist ligi kolmsada avalikest supluskohtadest. Terviseameti järelevalve käigus võeti 166 suplusvee proovi. «Halba» klassi klassifitseeriti neli supluskohta: Tallinna Pelgurand/Stroomi rand ja Pärnumaal asuv Raeküla rand ning siseveekogu ääres asuvad Anne kanal Tartus ja Põlva rand Põlvas. Anne kanali ja Stroomi ranna puhul ületasid kolibakteri ning Põlva ja Raeküla ranna puhul soole enterokokkide näit «piisava» klassi piirnormi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles