Raske lapseea haiguse põhjuseks võib olla liiga puhas keskkond

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiguse eelsoodumuseks on geenimutatsioon, kuid vaid üks protsent selle geeniga lastest haigestub.
Haiguse eelsoodumuseks on geenimutatsioon, kuid vaid üks protsent selle geeniga lastest haigestub. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Pisikutevaba lapsepõlv, millele järgnevad hilisemad infektsioonhaigused võib põhjustada levinuimat lapseea vähkkasvajat, ägedat lümfoblastilist leukeemiat. 

Täpsemalt puudutab see lapsi, kes on esimese eluaasta jooksul kasvanud üles väga puhtas majapidamises ja teiste lastega vähe kokku sattunud. Uuringu autor Londoni vähiuuringute instituudi professor Mel Graves pakub välja, et seda tüüpi vähki saab ennetada, vahendab CNN

Esmaspäeval avaldatud uuringus leiti, et kõige levinum lapseea vähk, äge lümfoblastiline leukeemia, tekib kahe etapilise protsessiga. Esimene neist on geneetiline mutatsioon enne sündi, mis on haiguse tekkimise eelsoodumus. Teine etapp on hilisemas elus teatud infektsioonidega kokkupuutumine peale seda, kui varane lapseiga on möödunud pisikuid vältides. 

Greaves jõudis sellele järeldusele analüüsides rohkem kui 30 aastaga tehtud teadustööd geneetika, epidemiologia ja lapseea leukeemia vallas. Viimane uurimus on aastatepikkuse teadustöö kulminatsioon ning pakub seletust, kuidas levinuim lapseea leukeemia vorm võib tekkida. Uurimus väidab, et haigusel on selge bioloogiline põhjus ning selle vallandavad erinevad infektsioonid lastel, kelle immuunsusüsteem ei ole piisavalt ettevalmistunud. 

Siiski ütlevad teised eksperdid, et pisikutevabadust on vaja täpsemalt defineerida ning hügieen ja turvalisus on endiselt olulised. Äge lümfoblastiline leukeemia on verevähi vorm, mida diagnoositakse kõige sagedamini kuni nelja aasta vanustel lastel, kuid ka vanemad lapsed ja täiskasvanud võivad haigestuda. Haigus areneb kiiresti, tavaliselt päevade või nadalate jooksul, tekib veres ja levib edasi teistesse kehaosadesse, lümfisõlmedesse, maksa ja närvisüsteemi. Põhiline ravivorm on keemiaravi.

Haigust esineb maailmas aina rohkem. Kuigi geneetiline mutatsioon annab haiguse tekkimiseks eelsoodumuse, tekib vähk vaid ühel protsendil lastest, kes selle mutatsiooniga sündivad, selgus uuringutest. Haigust esineb rohkem arenenud, jõukates ühiskondades, mis viitab sellele, et teine kriteerium peab tulema modernse elu teguritest. Varasemad väited on olnud, et haigust põhjustavad elektromagneetilised lained ja muud keskkonnafaktorid, kuid Graves lükkab need ümber.

Graves usub, et kui laps puutub infektsioonidega kokku esimese eluaasta jooksul, tugevneb tema immuunsussüsteem. Hilisemad infektsioonid ilma ettevalmistuseta võivad geneetilise mutatsiooniga lastel leukeemia vallandada. Elanikkonna uuringud on leidnud, et varajane kokkupuude infektsioonidega, näiteks lastehoius või rinnaga toitmisel, võib kaitsta ägeda lümfoblastilise leukeemia eest. Viimase uuringu kohaselt tuleb see tõenäoliselt immuunsüsteemi ettevalmistamisest. Siiski on infektsioonid põhjuseks ainult ägeda lümfoblastilise leukeemia puhul, teistel lapseea leukeemia vormidel on tõenäoliselt teine tekkemehhanism, sõnas Graves.

Esialgne uuring avaldati teadusajakirjas Nature Reviews Cancer

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles