Meedikud nõuavad patsientide huvides paremaid töötingimusi

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Magdaleena haigla.
Magdaleena haigla. Foto: Magdaleena haigla.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on ühisel seisukohal, et patsientidel on õigus saada head arstiabi ning selleks on vaja kvaliteetset töökeskkonda ja hea erialase pädevusega arste-õdesid.


«Haigega tegelemiseks ja raviotsuste langetamiseks on vaja piisavalt aega, et vältida eksimusi ja suhtlemisvigu. Kuna ravijuhtude hulka on pidevalt suurendatud, hindu aga kärbiti, on tervishoius püütud toime tulla võimalikult väikese töötajate arvuga, kelle koormus on kogu aeg kasvanud,» seisab ühisavalduses.

«Seadus reguleerib küll arsti tööaega, kuid puudub patsientide arvu ülempiir, keda tööaja jooksul tuleb ravida. Patsientide ohutuse tagamiseks ja ravikvaliteedi tõstmiseks peab töökoormust piiritlema. Riigi ülesanne on tagada ka täienduskoolituse rahastamiseks vahendid ja toimiv süsteem tööandja ja sõltumatute fondide kaudu.»

Eesti tervishoiusüsteemi kõrge efektiivsuse on meedikute hinnangul taganud eelkõige tervishoiutöötajate piiramatu koormus ja piiratud tasuga töö. Selle hinnaks on tühjaks jäänud perearstipraksised ja eriarstide nappus maakonnahaiglates.

Alates 2004. aastast on terviseametist välismaale minekuks vajalikud dokumendid võtnud 2050 tervishoiutöötajat.

Tervishoiutöötajad jagavad rahvusvaheliste organisatsioonide muret Eesti tervisesüsteemi kestlikkuse pärast. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid on soovitanud laiendada tervishoiu tulubaasi, suurendades eraldisi riigieelarvest.

OECD hinnangul on meie tervishoiutöötajate palgad liiga madalad, mis põhjustab nende üha suurenevat lahkumist välismaale. Kutseliidud jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi.

«Arstid ja õed jäävad Eestisse vaid siis, kui tekib reaalne lootus, et meie tervisesüsteemis ja selle rahastamises tehakse vajalikud muudatused ning töö- ja palgatingimused paranevad,» on öeldud tervishoiutöötajate ja arstide kutseliidu ühisavalduses.

«Tunnustame haigekassa kava kaotada järgmisest aastast hinnakirja kärbe. Kahtlemata kergendab see haiglate ja perearstide tööd, kuid 2009. aasta taseme taastamine ei ole siiski piisav, et meie tervisesüsteem vastaks patsientide vajadustele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles