/nginx/o/2018/06/01/7876068t1h96ae.jpg)
Kui lased kätel sooja õhu all ära kuivada, siis riskid tegelikult sellega, et käed on pärast kätepesu ja kuivatamist veelgi räpasemad.
Teadlaste avastus: kätekuivati levitab hulka rõvedaid baktereid
1. juuni 2018, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Connecticuti ja Quinnipiaci Ülikooli teadlased kahtlustasid, et avalikes käimlates levinud elektrilised kätekuivatid kubisevad bakteritest ning kannavad need äsja pestud kätele laiali, vahendab Harvardi terviseblogi. Selle teooria kinnitamiseks panid nad eri tingimustes katseanumad kätekuivati alla ning analüüsisid neil mikroobide kasvu. Selgus, et kui katseanumat hoiti kätekuivati all sooja õhu käes kaks minutit, oli sellele pidama jäänud üks bakterikoloonia, pool minutit õhu käes olnud anumale oli aga tekkinud 18-60, ühel juhul isegi 254 bakterikolooniat.
Kas aga bakterid peituvad ja paljunevad juba kätekuivati sees või sattusid need sinna ümbrusse WC ruumides leviva õhuga? Selle testimiseks paigutasid teadlased kuivati juurde kõrgekvaliteedilised õhufiltrid, mis hävitavad enamiku baktereist, mis õhuga kuivati sisse jõuaks. Kui seejärel korrati katset anumatega, selgus, et anumatele levivate bakterite osakaal oli kuni 75 protsenti vähenenud. Teadlased leidsid siiski minimaalse hulga baktereid kätekuivati otsikult. Seepärast järeldasid nad, et suurem osa baktereid jõuab kätekuivatini siiski ruumis leviva õhu kaudu.
Iga kord, kui avatud kaanega vetsupotti puhastatakse, paiskub sealt koos aerosoolidega õhku terve parv mikroobe. Selline pilv võib hajuda kuni kuue ruutmeetri raadiuses terves ruumis. Siiski pole kätekuivatiga levivad bakterid inimesele üldjuhul ohtlikud ega põhjusta haigusi, välja arvatud Staphylococcus aureus bakter. Stafülokokk-nakkused tekitavad nii nahahaigusi, lihashaigusi kui ka kopsupõletikku. WC-s levib ka väga vastupidav atsinetobakter, mis võib haiglates kahju põhjustada ning liiga teha nõrga immuunsüsteemiga inimestele. Ülejäänud mikroobid on inimesele kahjutud.
Teadlased panevad südamele, et käsi tuleb pärast tualetiskäiku siiski pesta, end hügieenilisem viis neid kuivatada on paberrätikuga. Tõsise haigusetekitaja üleskorjamine avalikust käimlast on aga pigem vähetõenäoline ning suurema riski tekitab otsene kokkupuude teiste inimestega.