Õpilastele meeldib kehalise kasvatuse tunnis pingutada, kuid liikumisharjumuse tekitamisega peab igapäevaselt vaeva nägema, rääksid Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro ja tugikeskuse juhataja Nele Pilman tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Enam kui 1000 õpilasega Jüri gümnaasium õpilaste puuduse üle ei kurda, lausa vastupidi, nad peavad pidevalt nuputama, kuidas pakkuda erinevate huvide ja võimetega lastele arendavaid ning samas jõukohaseid tegevusi.
«Oleme töötanud enda jaoks välja mitu mudelit, et andekamate märkamine ei oleks juhuslik,» sõnas kooli direktor Maria Tiro. «Koolikompleksis on koos spordikeskus, raamatukogu ja Rae huvialakool, kus saab tegeleda tantsu, muusika ja kunstiga – igale poole saame andekaid edasi suunata,» lisas ta.
Samuti tegeletakse aktiivselt nendega, kel läheb abi vaja. «Töö laste märkamiseks, kellel on koolis raskem, algab juba enne esimesse klassi tulekut koostöös lasteaedade ja võimalusel ka vanematega,» lausus Pilman. Jüri koolis on õpetajaid toetamas suur grupp abilisi, näiteks eripedagoog, logopeed, psühholoog, abiõpetajad ja füsioterapeut. Erakordselt aktiivsetele, kes kipuvad tunde segama, on loodud rahuklass. «Aga õnneks on sellest nüüd saanud pigem rahulik õppimise koht. Tunni segajaid jääb järjest vähemaks,» rõõmustas Pilman.
Jüri gümnaasium on liitunud nii «Tervist edendav kool» kui ka «Liikuma kutsuv kool» üleskutsetega. Liikumisvõimalusi jagub igale maitsele nii maja sees kui väljas – koolis on mänguväljak, spordisaal, pallimänguplatsid, pinksilaud, ujula, jõusaal. «Õpilastele meeldib kehalise kasvatuse tunnis pingutada, meil ei ole seda probleemi, et tundi ei viitsita minna, sest teadmised ja võimalused tunni nautimiseks on olemas,» rääkis Tiro. Palju korraldavad klassid omavahelisi võistlusi ka aladel, mis tundi ei mahu, näiteks saalihokis või orienteerumises.
Küll aga vajab arendamist liikumisharjumuse kui elustiili tekitamine – liiga tihti armastavad noored vahetunnis maha istuda ja telefoni süveneda. Ka selle murega koolipere tegeleb, vilistlaskogu on liikumise olulisust fookuses hoidnud juba kümme aastat. «Pikapäevarühma õpetajad tegelevad ja liiguvad väiksematega, gümnaasiuminoortega otsime praegu lahendusi, kuidas planeerida majas siseterviserada. Oleme juba elemente välja pannud ja katsetanud, noored ise mõtlevad siin kaasa, kuhu ja mida teha,» sõnas Tiro.
Kooli heast tervisest annab märku seegi, et kooli jalgrattaparkla on igapäevaselt puupüsti täis. Uue algatusena on võetud fookusesse vaimne tervis. «Probleem on kasvav, korraldasime tänavu isegi vaimse tervise päeva ja joogatunnid õpetajatele,» sõnas Pilman. Lapsed ja noored saavad probleemide puhul psühholoogilt abi. «Oma muredest rääkimine on tavaline ja seda võimalust kasutatakse väga aktiivselt,» lisas ta. Ka see annab märku kooli tugevusest.
Kuula saadet SIIT.