Kuidas suhtub perearst levinuimatesse rahvameditsiini võtetesse?

Oona rõhutab, et ülemiste hingamisteede viirusnakkuste ravimisel on preparaatidest hoopis tulemuslikum see, kui inimene annab endale haiguse ajal piisavalt puhkust ja kannab oma tervise eest üldiselt hoolt, vahendab MED24. 

Rahvameditsiinivõtteid on väga palju ja kliiniliste uuringutega ei ole suurt osa nendest uuritud. Uuritud on aga näiteks mee kasutamist köha leevendamiseks, selgus, et mesi aitab tõesti köha mõnevõrra leevendada. Kas on põhjus see, et mesi on mõnusalt viskoosne, mis pärsib limaskestade ärritust, või mee meeldivalt magus maitse, mis rahustab ärritunud köhakeskust – võimalikud on mõlemad põhjused. Seega võib köha leevendamiseks juua meega teed või tarbida mett muul moel.

Kindlasti ei kehti see soovitus mee suhtes allergilistele inimestele ja silmas tuleks pidada, et mett ei soovitata imikutele. Maailma teaduskirjanduses on kirjeldatud juhtumeid, kus mees sisalduvate botulismispooride tõttu on imikutel tekkinud botulism, samas üle ühe aasta vanustel väikelastel selliseid juhte esinenud ei ole, põhjuseks on imikute mao-sooletrakti eripärad. Botulismijuhte ei esine imikutel muidugi palju, aga sellega tuleb arvestada. 

Kas apteegis pakutavatel käsimüügipreparaatidel võiks olla mingi roll ja kui, siis milline? 

Käsimüügiravimid on loodud, et aidata inimestel vastik külmetushaiguse periood pisut kergemini üle elada. Tegemist ei ole kindlasti imeravimitega, vaid teatud juhtudel võib neist leevendust saada. Köha pärssivate ravimite lubatud ehk ohutud annused on väiksed, nii et suuremat leevendust nad inimesele ei too – kliiniliste uuringute alusel on nende toime sarnane platseeboga. 

Köha tõhusaks pärssimiseks tuleks kasutada selliseid annuseid, mis omakorda võivad hakata pärssima hingamist. Seetõttu on paljude riikide erialaorganisatsioonid soovitanud köha pärssivate ravimite kasutust piirata. Enesetunnet võivad köha korral paremaks teha ravimtaimede baasil tehtud siirupid ja atsetüültsüsteiin. Kui nina on korralikult kinni, võib paikse dekongestandi kasutamine tõepoolest aidata ninahingamist kergemaks teha, väga hea viis on kasutada ka lihtsalt soolvett. 

Perearsti nõu vajatakse rohkem siis, kui haigeks on jäänud laps, enamasti küsitakse palaviku alandamise kohta. Palavikku võiks aga suhtuda ka kui haige lapse sõpra, mis aitab haigusega võidelda. Kui laps tunneb end palavikuga talutavalt, tal ei valuta kuskilt ja ta on aktiivne, ei ole tegelikult vaja palavikualandajat lapsele tingimata anda.  

Millised on need levinud kodused valevõtted, mida ülemistesse hingamisteede infektsioonidesse nakatunud inimesed kõige sagedamini kasutavad? 

Koduste ravivõtete puhul tuleb alati mõelda läbi potentsiaalne kahju, milleks võib olla valu, põletus- või lämbumisoht. On meetmeid, mille puhul riskid on suuremad kui võimalik kasu. Näiteks kuuma auru inhalatsioonid, mis on eriti ohtlikud lastele, kes võivad tulikuuma vee endale kogemata peale tõmmata. Samamoodi sinepiplaastrid, mille kasutamisega kaasneb tundliku nahaga inimestel valu- ja põletustunne. Ettevaatlik tuleb olla ka hingamisteedega – kui lapsele näiteks küüslauguküüsi voodisse panna, võib laps need kurku tõmmata. Seepärast rõhutan, et kodus kasutatavad rahvameditsiinivõtted peaksid olema kindlasti leebed – sellised, millega ei kaasne valu, põletuse või hingamisteede obstruktsiooni riski. 

Aeg-ajalt kohtab soovitust külmetuse ajal mitte juua piima, kuna see tekitab lima. Kuidas seda väidet kommenteerite? Kas see väide põhineb teaduslikel uuringutel?

Seni läbi viidud uuringutes pole leitud kindlat seost piima joomise ja suurenenud limatekke vahel. Piima tarvitamine viirusinfektsiooni ajal on seega individuaalne, ei ole ei kohustust ega keeldu piima juua. Näiteks Austraalia Astma Nõukoda on oma juhistes toonud eraldi välja, et ei ole tõendeid, et piimatarbimine astmahaigetel suurendaks hingamisteedes lima teket, nii et ka astma korral ei ole vaja piimatoodetest hoiduda.

Kas immuunsust on võimalik turgutada ja tugevdada teatud toitude või apteegist saadavate preparaatidega?

Immuunsuse tugevdamiseks ja turgutamiseks on kõige olulisem piisav ja kvaliteetne uni, värske õhk ja mitmekülgne tervislik toit. Toidulisanditel, millel reklaamitakse olevat immuunsust tugevdav toime, seda tõenäoliselt ei ole. Taimsetest ravimitest on uuritud punast päevakübarat, mis katseklaasis teatud immuunreaktsioone tugevdab, aga korralikult läbiviidud kliinilistes uuringutes väga selget efekti ei ilmne. Punase päevakübara mõju väikelastele ei ole uuritud ja kindlasti ei tohiks seda kasutada pikaajaliselt. Oluline D-vitamiini puudus (tase vereseerumis < 25 nmol/l) võib mõnevõrra suurendada vastuvõtlikkust hingamisteede infektsioonidele. 

Artikkel ilmus aprilli Perearstis.