/nginx/o/2018/06/08/7889309t1hf401.jpg)
Tööandjad on tulnud välja mõttega maksta võimaluse korral kinni töötajate ravikulud, seadusandjalt oodatakse nende vabastamist erisoodustusmaksust, rääkis Tööandjate Keskliidu nõunik Raul Aron tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Tööandjad: ravimite ostmine, eriarstiabi ja hambaravi võiksid olla erisoodustusmaksu vabad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on maksustatud need ravikulud, mida töökeskkonna riskianalüüs ega tööohutusarst ei ole ohutegurina välja toonud. «Tänavu rakendunud otsus erisoodustusmaksu alt vabastada sportimiskulud ja teine ning kolmas haiguspäev on väga tänuväärne. Kuid nüüd teeme ettepaneku, et ka näiteks ravimite ostmine, hambaravi ja eriarstiabi oleksid erisoodustusmaksuvabad» rääkis Aron.
Nii pääsevad töötajad kiiremini arsti juurde – see on kasulik ka tööandjale, selgitas ta. Erisoodustusmaksu määr on 66 protsenti ehk et kui eriarsti arve on 100 eurot, oleks tööandja kulu 166 eurot.
2017. aastal, kui näiteks sportimine oli veel erisoodustusmaksu all, deklareerisid 1200 tööandjat kulu 5 miljoni euro väärtuses, mis moodustas tööjõukuludest alla poole protsendi. Seega ei usu Aron, et ravikulude hüvitamise sildi all hakkaksid tööandjad maksma varjatud palka. Samuti ei oota töötaja pisikest lisatulu, vaid lähtub tervikust – sobiv peab olema nii palk, töösuhted kui keskkond. Paljudes sektorites on töökäsi puudu ja töötajad oskavad oma väärtust hinnata.
Eestis on töötuse määr üks Euroopa Liidu madalamaid, kuid tööpuudus on struktuurset laadi, mis tähendab, et inimestel, kes soovivad töötada, puuduvad oskused, mida ettevõtted vajavad või ei ela nad seal, kus on töökohad. Sageli on takistuseks ka tervislik seisund. «Personaalselt iga inimeseni me ei jõua, kuid osaleme aktiivselt nii töötukassa töös kui ka erinevate projektidega mujal,» selgitas Aron, kuidas nad aitavad tööandja ja tööotsija kokku viia.
Eelmisel aastal juhtus Eestis ligi 5000 tööõnnetust, keskmiselt oli inimene haiguspuhkusel 20 päeva. Kuid tööõnnetus ja kutsehaiguse kindlustuse süsteemi Aron päästjaks ei pea. «Igas suhtes on kaks poolt. Jah, on suur erinevus nii tööandjate kui ka eri sektorite vahel, kuid normaalne tööandja teeb kõik, et keskkond oleks ohutu, seisakuid vähe ning et inimesed ei oleks haiged. Samas tuleb ka inimesel endal vastustundlik olla, tööle minnes eeskirjad läbi lugeda ja ehitusplatsil kiiver pähe panna,» lisas ta.
Kuula saadet SIIT.