Tervisenõu: mida tuleks arvestada hommikuse jõutreeningu puhul?

Vastab ortopeed Mihkel Mardna:

Hommikupoolses jõutreeningus ei ole midagi halba, aga ülestõusmise ja treeningu alguse (sealhulgas soojendus) vahele peaks jääma minimaalselt 1,5-2 tundi. See ei ole õige, kui tõuseme üles ja hakkame kõrge pulsiga tööle. Organismil on vaja end ette valmistada ja treeninguks kohandada, kui trenn viib pulsi kõrgemale kui aeroobne lävi ehk anaeroobsesse tsooni.

Kardiotreening pole kõrge pulsisagedusega treening, see on aeroobne töö ja sellega võib pihta hakata ca 10 minutit pärast voodist tõusmist - alustad kõnniga, lähed kergelt üle sörkjooksule. Selles tegevuses pole midagi halba, küll aga oleks siis, kui tõused, paned spordiriided selga ja hakkad raskusi tõstma, rinnalt suruma jne. See ei ole kardiovaskulaarsüsteemile vastuvõetav, kuna mingisugust kohanemisaega on siiski tarvis.

Kui oleme juba päev otsa liikunud, siis jõutreeningu soojenduse/ettevalmistuse aeg on kindlasti lühem kui oleks hommikul. Kõigepealt on aga vaja jõuda sellele tasemele, et jaksad üldse treenida. Paljude harrastajate puhul on see põhimõte järgimata - tahetakse kohe täie hooga treenima hakata, aga nii tugiaparaat kui ka organism funktsionaalses mõttes ei ole veel valmis suuri koormusi taluma.

Sama peaks ka arvestama jõutreeningute tegemisel, kui kavatseme hakata lihastoonust parandama või lihasmassi kasvatama. Igal juhul tuleb valida treeningkoormus vastavalt hetke koormustaluvusele. Selle osas saavad nõu anda nii personaaltreenerid kui ka pere- ja spordiarstid. Spordiarsti juures on võimalik teha koormustesti, mis näitab funktsionaalset valmidust. See on isegi olulisem kui tugiaparaadi valmidus, kuigi ka see on tähtis. Kui neid mitte arvestada, on võimalik endale ülekoormusvigastusi või ägedaid traumasid tekitada.